Perling: millised peaksid olema piisavad tõendid, kui vägistamine jäi katseks?

Prokuratuuri sisulised ja argumenteeritud seisukohad on kirjas nii süüdistusaktis kui ka ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis. Kõik süüdistuse seisukohti kinnitavad tõendid on kogutud toimikusse. Prokuratuur oli kindlal seisukohal, et poistele süüdistuse esitamiseks on olnud piisavalt alust ja tõendeid. Samas elame õigusriigis ja siin mõistab õigust kohus. Antud kaasuse puhul saab vaid kohus selgitada, miks peeti kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks ning süüdistatavate omi usaldati.

Ka sai antud juhtumis otsustavaks asjaolu, et kõik lõplikult kõrvaldamata kahtlused luges kohus süüdistatavate kasuks.

Siit jõuame küsimuseni, milliseid tõendeid on politseil ja prokuratuuril üldse vägistamisjuhtumi kohta võimalik koguda, kui vägistamisega ei kaasne jõhkrat peksmist, kannatanu ei julge vastupanu osutada ning juhtumil ei ole pealtnägijaid. Millised peaksid aga olema piisavad tõendid sellisel juhul, kui vägistamine jäi katse staadiumisse?

Eestis kehtib üsna kõrge tõendamislävi ning inimese süüdimõistmiseks peavad olema kaalukad tõendid. Printsiibis on see ka õige, sest süütut inimest süüdi mõista on lubamatu.

Samas peavad kõik õigussüsteemi osad ja ka ühiskond tervikuna tajuma seda, et sellel kaalukausil on ka teine pool – kannatanu. Prokuratuuri üks ülesanne ongi seista kannatanu õiguste eest ja kui neid on rikutud, siis taotleda kohtult rikkuja karistamist.

Ohvrile peaks aga riik suutma pakkuda senisest enam tuge. Nii spetsialiseerunud uurijate ja prokuröride näol, kes oskavad kriminaalmenetlust viia läbi nii, et vajalikud tõendid saavad kogutud võimalikult kannatanut säästval moel, aga et tagatud oleks ka individuaalne lähenemine, see tähendab aga aega.

Ikka ja jälle õpib ühiskond sellistest valusatest näidetest, kuid loodetavasti on igast õppetunnist tulevikus ka kasu!