210 000 surma ja ei mingit rahu

Peagi viiendat sõja-aastat alustavast riigist rääkides teatas näiteks ÜRO möödunud suvel, et ei suuda enam koguda adekvaatseid andmeid hukkunute hulga kohta. Pagulasi loetakse miljonites ja neist suurem osa elab kehvades tingimustes, kus lapsed pole enam aastaid korralikku kooliharidust saanud ja ravimite nappuse tõttu levib näiteks lastehalvatus.

Praegu lähtutakse hukkunute kokku lugemisel eelkõige Londonis baseeruva Süüria inimõiguste vaatluskeskuse kogutud andmetest, nende teatel on surnuid 210 000 – 295 000. Sealjuures on raske hinnata, kui suur osa neist on tsiviilisikud, sest ka paljud ametlikult mitte ühtegi armeesse kuuluvad inimesed on relvad kätte võtnud.

210 000 on raskestihoomatav arv, mille mõistmiseks andis rühm USA ja Süüria aktiviste möödunud kevadel välja «Süüria surnute raamatu», kuhu pandi kirja 100 000 hukkunu nimed – raamatu koostamise hetkel oli see enam-vähem õige teadaolevate hukkunute hulk.

Tuhanded teadmata kadunud

Tegemist on suure telefonikataloogi mõõtu mustade kaantega raamatuga, mis näeb ka telefoniraamatu moodi välja, ainult et sisu on hoopis teine. Kontseptsioon peaks olema eestlastele tuttav – ka meil on olemas mustade kaantega raamatud, mis sisaldavad peaasjalikult nimesid.

Neid 100 000 nime on erinevatel puhkudel ka ette loetud ning selliseid aktsioone kavandatakse ka lähinädalateks, et panna maailma mõistma Süüria kaotuste ulatust.

««Süüria kodusõjas on nelja aasta jooksul hukkunud üle 200 000 inimese» – selle lause ütlemiseks kulub vaid mõni sekund, juba 100 000 nime ettelugemine võtab aga aega vähemalt 72 tundi,» on selgitanud raamatu välja andnud aktivistid, kes nimetavad projekti suuliseks mälestusmärgiks. «Üle 100 000 inimese on Süürias hukkunud. Kui palju veel?»

Sealjuures on sama aja jooksul umbes sama palju inimesi vahistanud president Bashar al-Assadi julgeolekuorganid. Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse teatel on vanglates alates 2011. aasta märtsist surnuks piinatud ligi 13 000 inimest. Keskuse kinnitusel on mõnede surnukspiinatute perekonnad sunnitud allkirjastama dokumente, milles kinnitavad, et nende omaksed hukkusid mässuliste käe läbi.

Piinamisohvritele lisanduvad veel ligi 20 000 vahistatut, kes on vanglatest lihtsalt kadunud ja kelle saatus on tänini teadmata.

Miljonid inimesed, kes on sunnitud kodudest lahkuma, elavad aga tingimustes, milles valitseva meeleheite astmele võiks päris adekvaatselt viidata see, kuidas tuhanded neist võtavad smugeldajate vahendusel ette ohtlikke teekondi rahulikematesse ning paremal järjel riikidesse. Suurem osa neist saab põgeneda aga vaid naaberriikidesse, mis ei suuda nii suure hulga inimeste saabumisega toime tulla. Ülekoormatud on ka põgenikele lähedal asuvad Euroopa riigid, mistap on ÜRO teinud ettepaneku põgenikke Euroopa Liidu riikide vahel laiali jaotada.

Enam kui 10 miljonil Süürias elaval inimesel ei ole piisavalt toitu ja 11 miljonil napib puhast joogivett. 4,8 miljonit süürlast elab aladel, kuhu ÜRO definitsioonide kohaselt on humanitaarabil «raske ulatuda».

Sealjuures elavad nad äärmiselt ohtlikes tingimustes, kus lisaks lähedal toimuvale lahingutegevusele võivad nad langeda ka valitsusvägede või erinevate äärmusrühmituste vägivalla ohvriks. Levinud on seksuaalvägivald, mis ei ole suunatud üksnes naiste vastu, ent on igal juhul sedavõrd suur tabuteema, et ohvrid julgevad sellest harva rääkida.

Pikaajaline mõju

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ärgitas julgeolekunõukogu sel nädalal erimeelsustest üle saama ja Süüria olukorra parandamiseks tegudele asuma. Enne tema avaldust esitasid 21 inimõigus- ja humanitaarabiorganisatsiooni ühisavalduse ja raporti, kus kritiseeriti paremal järjel maailma riike tegevusetuse pärast ja nimetati toimuvat «plekiks rahvusvahelise kogukonna südametunnistusel».

ÜROs on vastu võetud küll kolm Süüria toetamist nõudvat resolutsiooni, ent tulemusi on vähe. Raportis nõuti suuremat Süüria rahva toetamist ja enamaid püüdlusi sõja lõpetamiseks.

Ühe pöördumise algatanud organisatsiooni, Norra põgenikekomitee juht Jan Egeland sõnas, et sel aastal oleks ÜRO-l vaja Süüria elanike aitamiseks ümmarguselt 7,9 miljardit eurot, mida ei pruugi aga olla võimalik kuskilt leida. Ta meenutas, et see summa on näiteks vaid üks kuuendik Sotši olümpiamängude eelarvest.

«Kuidas siis sai Venemaa lubada endale Sotši olümpiat, ent ei saa panustada arvestatavat summat sellesse alarahastatud päästeoperatsiooni?» küsis Egeland.

Norra põgenikekomitee juhi sõnul võib Süüria kriisi jätkumisel olla mõju, mis kestab veel vähemalt kaks inimpõlve. Ta rõhutas ka, et lootusetuses elamine võib olla just see, mis muudab ekstremismi noortele ahvatlevaks.

Ekstremismi levik on aga see, mis on jõudnud paljudele läänemaailma riikidele otse koju ning selle populaarsuses võib süüdistada Süüria kodusõjas tekkinud vaakumit, milles on esile kutsunud ka Islamiriigi nime kasutavad äärmuslased.