/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2015/03/13/3865885t1h3fdf.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet soovitab poliitikutel valimiste ja poliitilise välireklaami kohta laekunud teadete suurele hulgale viidates täpsustada valimisseadust või kaotada aktiivse valimiskampaania perioodil kehtiv poliitilise välireklaami keeld.
Politsei soovitab kaaluda poliitreklaami keelu kaotamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveamet sai valimiste ja poliitilise välireklaami keeluga seoses 121 pöördumist ja teadet, mille hulgas oli ka selgitustaotlusi valimisseaduse mõistmiseks. «Lisaks kirjalikele pöördumistele oli ka palju konsultatsioone telefoni teel. Selline päringute ja kõnede rohkus annab märku asjaolust, et kandidaadid ning erakonnad soovivad olla seadusekuulekad, kuid tänane valimisseadus ei ole neile üheselt arusaadav,» ütles politsei- ja piirivalveameti politseimajor Siiri Pars.
Tema sõnul on riigikogu valimistega seotud pöördumiste koguarv võrreldav 2013. aasta kohalike volikogude valimiste perioodiga. Samas ületas see märgatavalt eelmiste riigikogu valimiste aegsete pöördumiste arvu, mil neid laekus 40.
Ligi viiendik kaebustest esitati Parsi sõnul poliitiliste reklaamide kohta siseruumides, mis ei ole käsitletavad poliitilise välireklaamina, samuti teatasid inimesed agitatsiooniga tülitamisest. Valdava osa poliitilise välireklaamiga seotud kaebusi esitasid kandidaadid, erakondade esindajad ja ajakirjanikud.
Valimispäeval sai politsei 31 kaebust, millest 17 tuli Tallinna või Harjumaa piirkonna elanikelt pargitud sõidukitele pandud reklaamide kohta. Reklaamid pandi autodele ööl vastu valimispäeva või valimispäeval. «Politsei fikseeris ja kogus kokku vähemalt 300 reklaami. Kuna lipikuid oli nii suurel hulgal, siis käsitleb politsei nende jagamist kui aktiivset valimisagitatsiooni, mis on valimistepäeval keelatud, ning alustas väärteomenetlust,» ütles Pars.
Kokku alustas politsei aktiivse agitatsiooni perioodist alates keelatud välireklaami kohta 14 väärteomenetlust, millest kaks on praeguseks lõpetatud. Ülejäänud väärteod on endiselt menetluses.
Parsi sõnul loodab politsei, et riigikogu uus koosseis astub samme, et kaotada valimisseadustest aastaid kestnud ebaselgus. «Samuti võiks teiste riikide näitel kaaluda välireklaami keelu kehtetuks tunnistamist ning kohalikele omavalitsuste ülesandeks jääks tagada kandidaatidele välireklaamide paigaldamisel võrdsed võimalused,» ütles ta.
Politsei- ja piirivalveamet tegi riigikogule samalaadse ettepaneku ka pärast 2013. aasta kohalikke valimisi. Välireklaami keelu leevendamine või kaotamine võeti seejärel kõne alla parlamendi põhiseaduskomisjonis, kuid uues regulatsioonis kokkuleppele ei jõutud.
Praegu näevad valimisseadused ette, et aktiivse valimisagitatsiooni ajal on keelatud üksikkandidaadi, erakonna ja erakonna nimekirjas kandideeriva inimese, nende logo, muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel. Sätte kohaselt on keelatud ka muu poliitiline välireklaam. Aktiivse agitatsiooni periood algab 40 päeva enne valimisi.