/nginx/o/2014/11/05/3494657t1hd18a.jpg)
2014. aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigimaanteedel võrreldes 2013. aastaga 4,1 protsenti ehk 812 autolt 844 autoni ööpäevas.
Meie teedel liigub üha enam autosid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loendusaruandest nähtub, et mullu oli põhimaanteede aasta keskmine liiklussagedus 4553 autot ööpäevas, mis tähendab võrreldes aasta varasemaga 3,8-protsendilist kasvu. Tugimaanteedel liikus keskmiselt 1388 autot ööpäevas (kasv 4,5 protsenti) ja kõrvalmaanteedel 262 autot ööpäevas (kasv 4,3 protsenti), teatas maanteeamet.
Suurima liiklussagedusega on jätkuvalt pealinnast väljasuunduvad maanteelõigud. Suurima liiklusega teelõik asub Tallinna linna piiril Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel, mille lõigul 13,0-13,7 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 31 831 autot ööpäevas.
Tallinna-Narva maantee kilomeetritel 10,4 kuni 11 liigub ööpäevas keskmiselt 27 600, sama maantee kilomeetritel 11-13,7 24 529 sõidukit. Tallinna-Tartu maantee 5,5-8,7 kilomeetril on keskmiseks sageduseks 21 315 sõidukit.
Majandus mõjutab liiklust
Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt ka liiklusloendustulemustes. Pärast majanduslangust 2008. aastal, mis tõi kaasa suure liiklussageduse vähenemise aastatel 2008-2010, hakkas liiklussagedus taas aeglaselt kasvama 2011. aastal. 2012. aastal liiklussagedus võrreldes eelneva aastaga sisuliselt ei muutunud, ent 2013. aastal kasvas sagedus taas kahe protsendi võrra.
Riigimaanteede kohta pidevalt kogutavaid liiklusloenduse andmeid kasutatakse maanteede projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel, samuti liikluse korraldamisel ja liiklusohutusega seonduvalt. Eesti maanteedele paigaldati esimesed automaatsed loendusseadmed 1990ndatel aastatel.