Europarlament nõuab Eston Kohvri viivitamatut vabastamist

Europarlament mõistab resolutsioonis hukka Kohvri röövimise Eesti territooriumilt ja Venemaale viimise ning nõuab Venemaa võimudelt tema viivitamatut vabastamist ja Eestisse lubamist.

Samas resolutsioonis mõistis Euroopa Parlament tugevalt hukka Venemaa opositsiooniliidri Boris Nemtsovi tapmise, nimetades seda kõige märkimisväärsemaks poliitiliseks mõrvaks Venemaa lähiajaloos ning nõudis tema mõrva sõltumatut uurimist.

Europarlamendi liikme Urmas Paeti sõnul on Kohver kaotanud Venemaa vanglas pool aastat oma elust ning rahvusvaheline kogukond peab Kohveri vabastamisele järjepidevalt tähelepanu juhtima kuni tal võimaldatakse koju naasta.

«Nemtsovi mõrv kõigest mõne sammu kaugusel Kremlist on šokeeriv ning annab meile ettekujutuse Venemaal valitsevast vaenulikust õhkkonnast, mida opositsioon ja kodanikuühiskond selles riigis taluma peavad. Vaenulikkust aitab õhutada Venemaa aktiivne propagandategevus, mis on suunatud nii Vene ühiskonnale kui ka teistele riikidele,» märkis Paet.

Europarlamendi saadik Tunne Kelam ütles resolutsiooni kommenteerides, et  aktiivset sõjategevust tsiviliseeritud maailma vastu alustanud režiim on ühtaegu alustanud sõda omaenda kodanikuühiskonna vastu.

«EL-i nimekirja tuleb laiendada ka meediaga seotud isikuile, kes levitavad valesid, vihakõnet ja agressiivset natsionalismi. On tarvis teha parim, et vabastataks oma riigi territooriumilt röövitud ja Venemaal vangistatud - Nadja Savtšenko ja Eston Kohver,» ütles Kelam.

Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin ütles, et Boris Nemtsovi surma kaassüüdlane on Putini valitsuse vihameelset hüsteeriat tekitav propaganda.

«Seetõttu on tähtis et ka Euroopa Parlamendi resolutsioon tunnistab mõrva laiemat konteksti.  Need kes Euroopa Liidus ei võta praegust ohu tekkimist tõsiselt ainult julgustavad Putini valitsust. Euroopa Liit peaks käivitama meetmeid et vastata Venemaa propaganda kanalite ülemaailmsele poliitilisele ajupesule,» sõnas Lauristin.

Europarlamendi saadiku Indrek Tarandi sõnul on Venemaa alati maha mänginud oma võimalused demokraatliku ühiskonna arendamiseks.

«Nii oli see 1905. aastal, 1917. aasta veebruaris ning 1990. aastate lõpus. Nemtsovi mõrvamine Kremli ladviku loodud ühiskondlikus atmosfääris annab viimase hoobi selle riigi ja rahva tulevikusuutlikkusele. Kahju. Väga kahju, sest see rahvas vääriks paremaid valitsejaid,» lausus Tarand.