:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2008/10/27/87120t1hc971.jpg)
Augusti viimasel päeval saatis siseministeerium koolidirektoritele kirja, kus palub teada anda neist alla 15-aastastest noortest, kes küll elavad Eestis, ent kellel ei ole Eesti kodakondsust.
Riik soovib noori alla 15-aastaseid elanikke kodanikeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirja saatis ministeerium nendele koolidele, kus õpib enim alla 15-aastaseid määratlemata kodakondsusega õpilasi. Näiteks Jõhvi vene gümnaasiumi direktoril Mare Lihtsal ei ole meeles, et ta tänavu sellise kirja oleks saanud. «Mitte-Eesti kodakondsusega õpilasi õpib meil koolis muidu küll,» rääkis ta.
Nii asus sel sügisel Jõhvi vene gümnaasiumi 10. klassi õppima Kõrgõzstanist pärit Valeria, kelle isa juured on Eestis. Tüdruku isa Igori sõnul, kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada, tulid nad Eestisse elama kolm aastat tagasi – sugulased kutsusid, kuna nägid ajalehes töökuulutust, mis võiks pereisale sobida.
Eesti riigi plaani – pöörduda personaalselt alla 15-aastaste noorte poole, selgitamaks neile Eesti riigi kodanikuks olemist – suhtub Igor hästi.
«Kui ma siia sõitsin, siis arvasin, et siin ei räägi keegi vene keelt, ja arvestasin, et pean eesti keele selgeks õppima. Paraku aga läks teistmoodi,» rääkis pereisa. Kolme aasta jooksul on Igor siiski eesti keelt õppinud ja valmistub praegu ise kodakondsuseksamiks.
Lihtsam reisida
Nii isal kui ka tütrel on Kõrgõzstani kodakondsus. «Kõrgõzstanis on praegu revolutsioon, sinna tagasi küll ei läheks,» arvas Igor ja lisas, et seepärast oleks tema tütrele Eesti kodakondsus vajalik. «See annaks võimaluse reisida.»
Valeria praegu eesti keelt ei räägi, aga isa sõnul oleks see oskus hädavajalik. Igor on lootusrikas ja tõi näite, et kui tema vend perega Hispaaniasse kolis, siis ei osanud ka vennalapsed kohalikku keelt, kuid koolis käies õppisid selle aasta ajaga selgeks.
Siseministeeriumil on plaanis koos politsei- ja piirivalveametiga nii alla 15-aastaseid noori kui ka nende vanemaid personaalselt nõustada ja selgitada neile Eesti kodanikuks olemise eeliseid.
«On selgunud, et paljud välismaalased siiski ei tea Eesti kodakondsusega kaasnevaid õigusi ja võimalusi, samuti puudub neil täpne informatsioon, kuidas saada Eesti kodanikuks,» rääkis siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Ly Pärn.
Näiteks saab kodakondsuseseaduse sätetest tulenevalt alla 15-aastasele alaealisele Eesti kodakondsust taotleda lihtsustatud korras, kuid paraku ei tea kõik lapsevanemad, et selline võimalus on olemas.
Kuidas täpselt personaalne nõustamine ja lähenemine sel aastal välja hakkab nägema, seda Pärn veel öelda ei osanud, sest seda alles töötatakse välja.
Tõhus teavitus
Samasugust teavitustööd on tehtud ka varem, kui 2008. aasta veebruaris hakati määratlemata kodakondsusega laste vanemaid teavitama sellest, et juba lapse sündi registreerides on võimalik taotleda lapsele Eesti kodakondsust lihtsustatud korras.
«Teavitustegevuse tulemusena on enamik vanemaid asunud oma äsja sündinud lapsele taotlema Eesti kodakondsust,» ütles Pärn.
Samuti pöördus siseministeerium kaks aastat tagasi vene õppekeelega koolide poole ja korraldas lastele infotunde. Teavitus sai koolidelt positiivse tagasiside ning on Pärna sõnul andnud häid tulemusi.
Seda tegevustikku kiitis ka Jõhvi vene gümnaasiumi direktor Lihtsa. Tulemusi võib välja lugeda ka statistikast – määratlemata kodakondsusega alla 15-aastaste laste arv on pidevalt vähenenud, viie aastaga üle poole.
Kui 2005. aastal oli selliseid lapsi 6451, siis 2010. aasta aprillis oli neid 2062. Kokku elab praegu Eestis 102 338 määratlemata kodakondsusega inimest.