Martna meeste imemasin sõidab soo peal, vees ja teeb kõiki töid

Eks ta üks omapärane asi on, ütleb Kirsi-oja talu peremees Arvo õue peal imemasinat takseerides. «Ega seda ole, et tema ühte tööd teeb. Tema teeb kõiki töid.»

Toeka ja tugeva (nagu võiks arvata) traktori asemel ronib Mülkameister neljal ligi meetri laiusel roomikul õue peal ringi otsekui ebamaine putukas: kaheksa kumavat leedlampi silmadeks, palju klaasi ja helerohelist terast. Elegantne. Võiks öelda, et lausa habras ja õrn, kuigi üle kuue meetri pikk ja kolm meetrit kõrge.  Õue peale masinat kaema tulnud Arvo Kirsi abikaasa Selve nendib rahulolevalt, et paistab, jah, teine peene kondiga, aga kus on jõudu.

Veiko Kirs on roninud maast enam kui paari meetri kõrgusele klaaskabiini ja roolib. Mülkameister müdistab õue peal edasi-tagasi ning teeb suuremat sorti masina kohta imeväikese ringi ümber jändriku õunapuu.

«Vaata, nüüd ta jookseb nagu koer. See on koerasamm. Ja nüüd ta hakkab lund trampima, sest iga roomik sõidab eelmise sõidetud raja kõrval. Järele jääb neljameetrine trambitud rada,» räägib Arvo Kirs masina kohta ja muheleb.

Tean, et Mülkameistriga ongi nii, et on koerasamm ja kõiksugu muud sammud. Roomikud on väga paindlikud ja liikuvad. Selve Kirs on öelnud, et Mülkameister tantsib kaerajaani ka, kui on vaja, aga see oli nali.

Uurin, kas trampimine on kah nali, aga ei ole. Täitsa tõsi on.

Ei lõhu pinnast

Nii et peale kõige muu saab Mülkameistriga päästa ka lume alla ummuksisse jäänud orast. Kui rasked masinad vajuvad põllu peal lumest läbi ja lõhuvad orase ära, siis Mülkameister trambib, st lõhub ära vaid lumekooriku, nii et oras saab hingata.

Mülkameistri muudabki imeliseks see, et ta liigub soisel ja pehmel pinnasel, üle meetri sügavusel vees ja teeb igasugu muid tükke, mida ükski teine masin ei tee.

Mülkameister ei lõhu pinnast. Kui Mülkameistriga metsatööd teha, jäävad metsaalune ja teed lõhkumata. Roogu niidab Mülkameister kas või aasta ringi, mitte sadakond päeva aastas nagu mõni teine masin. Mülkameistri mootoriruum on veekindel ja erisurve pinnasele neli korda väiksem kui inimesel. Mülkameister süvendab sadamakohad, lautrid ja jõesuudmed, niidab heina, roogu ja võsa, veab palke, künnab ja külvab. Kõik oleneb sellest, mis agregaat talle külge panna, ja külge võib Mülkameistrile panna mida iganes. Kas või lumesaha, kui on lund. Sahk on Kirsidel olemas, aga lund pole tänavu olnud.

Lõigatud roo seob Mülkameister kimpudeks, nii et ole aga mees ja võta kahlud vastu. Roogu lõikab Mülkameister kolmemeetrise heedriga, mis on Kirsidel katsetamisjärgus. Olemasoleva pooleteistmeetrise tööjõudlus olevat liiga väike.

Heina Mülkameister mitte ainult ei lõika, vaid kui on vaja, ka purustab.

Teist niisugust masinat nagu Mülkameister pole kuskil maailmas olemas, sest talunikust isa Arvo ja tema insenerist poeg Veiko Kirs on selle kahepeale oma kuuri all välja mõelnud, üles joonistanud ja tükk-tükilt kokku monteerinud. Selleks kulus neil viis aastat: laias laastus kokku 3000 töötundi. Leader-raha on Mülkameistrisse maetud tervelt 20 000 eurot, aga see on piisake meres, ütleb Veiko Kirs. 20 000 eurot on heal juhul imemasina mootori hind. Seda, kui palju Mülkameister tegelikult võiks maksta, pole isa-poega täpselt kokku arvutanud.

Esimest korda pistis Mülkameister nina kuuri alt välja mullu veebruaris ja äratas kohe suurt tähelepanu. Arvo ja Veiko Kirs pälvisid Mülkameistriga Läänemaa 2014. aasta ettevõtlusteo tiitli. Noorukest Mülkameistrit tuldi kaema kaugelt ja lähemalt, üle Eesti teemeistrid käisid ja Leaderi asjamehed Peipsi äärest suure kambaga, uudistasid ja  puurisid, nii et Mülkameister võiks tasapisi pelgalt enda näitamisega hakata tehtud kulutusi tagasi teenima. Veiko Kirs ütleb selle peale, et see olla rohkem nagu õhu müümine. Kui Mülkameister väheke vanemaks saab, tuleb tal ikka tööle hakata, ja selle poole ollakse teel.

Pannakse proovile

Tänavu veebruaris sai Mülkameister aastaseks ja käib iga päev kuuri alt väljas. «Peab sisse väntsutama,» ütleb Arvo Kirs heldinult Mülkameistri justkui oma lihase lapse kohta, ja natuke nagu lapse eest tundub imemasin Kirsidele olevatki.

Sisse väntsutamine on tähendanud 50 tundi sõitu mööda «soppa ja raskeid olusid» ja noid leidub vesise, võsastunud maaga Martna kandis iga nurga peal.

«Mere äärde tööd tegema pole veel saanud, aga katsetused on läinud igati asja ette. Kui päris sõjaplatsile minna, siis tuleb ikka valmis olla,» lausub Veiko Kirs.

Sõjaplatsile minekust lahutavad Mülkameistrit mõned aastaga välja löönud «lastehaigused», mida isa-poega tasapisi siis praavitavad, nagu laste puhul ikka.

Veiko Kirs sõnab, et välja on tulnud mõni elektriviga, mõni kontakt väheke logises. Vaja üle käia. Üle käia on vaja ka roomikud. Pehmel pinnasel liigub Mülkameister sujuvalt, tee peal aga kipub raputama. Jää peal on roomikulinti koos hoidev teras libedavõitu, nii et noorukese Mülkameistri samm on veel ebakindel: kipub teine külgsuunas libisema. Mis muud kui roomikutele naglid alla nagu autole naelkummid. See kõik on tühi-tähi ja kasvuraskused.

«Kui kõik on põlve otsas tehtud, siis ikka leiab mõne vea,» nendib Veiko Kirs.

Väheke suurem viga on, et hüdraulika torud-voolikud said peenevõitu, ei lase nii palju õli läbi, kui oleks vaja, nii et suurema kiiruse peal jääb masinal jõudu väheks. Hüdraulika torud-voolikud kavatsetakse välja vahetada, sest jõudu peab ühel õigel masinal ikka olema.

Ega muud suurt olegi. Heameelt teeb meestele sünkroonselt või eraldi juhitav roolisüsteem. Roolisüsteem on ennast igati õigustanud: saab vabalt ümber õunapuu sõita ja kitsas kohas manööverdada, ühte- ja teistpidi keerata, teha pisikesi ringe ja täpseid liigutusi. Kui ojasuuet süvendada, siis on seal kitsas või puud ees. Mõne suurema ning kohmakama masinaga ei pääse ligigi, aga Mülkameistriga pääseb nagu nalja. Nii et Kirsid on oma imemasinaga rahul.

Huvi masina vastu

«On tõsine oht, et tänavu suvel hakkab Mülkameister tööle,» ütleb Veiko Kirs.

Aasta jooksul on Mülkameistri vastu huvi tundnud biomassi kogujad. Võiks masinat välja rentida. Võiks ise teenust pakkuda, arutleb Veiko Kirs. On ka pakutud, et ehitagu Martna mehed müügiks veel teine-kolmaski Mülkameister. Veiko Kirs arvab, et võimatu see pole, aga suur ja kulukas ettevõtmine küll.

Enda Mülkameistrit Kirsid mingil juhul ei müü. Välja mõtlesid ja valmis ehitasid nad imemasina ju oma tarbeks. Selve Kirs meenutab, et ühel heal päeval olla isa poja lõplikult välja vihastanud: on ostetud järjekordne hirmkallis roomasin, mis ei kõlba mitte kuskile. No ja siis hakatigi kahe mehega pihta. Tallinna Tehnikaülikoolis tootmistehnikat ja tootearendust tudeerinud Veiko, masinaehitaja, nagu ta ise ütleb, nuputas ja joonistas, papa Kirs oli nõu ja jõuga abiks. Viie aasta pärast oli masin valmis.

«Kaua tehtud, kaunikene,» nendib Arvo Kirs tagantjärele, muheleb kavalasti ja lisab siis: «Kas ta just kaunis on, aga … Ega tehases paremat tehta. Pigem vastupidi.»

Kõik Mülkameistri metallosad on oma jooniste järgi lastud lõigata, freesida ja treida, kabiini klaasid on eritellitud, sest valmisjuppe ei olnud kuskilt võtta.

Selve Kirs meenutab, et poisikesena mänginud Veiko ikka kuukulguriga. No ja lõpuks ehitaski ise kuukulguri valmis, mõtles oma imemasinale nimegi välja.

Masin oli poole peal, kui Veikole hakkas tunduma, et tal peaks ikka nimi ka olema. Öelda masina kohta näiteks XK10Y tundus kuidagi imelik. Saigi Mülkameister.

Mülkameister

  Pikkus 6450 mm, laius 2500 mm, kõrgus 3100 mm

  Kaal arvutuslikult 3300 kg

 Roomikute laius 900 mm

 Veoplatvormi mõõdud 2350 mm laius, 4000 mm pikkus, varustatud koormakinnitusaasadega, kallutab 60 kraadi üles, kandevõime 1500 kg

  Haakeseadmete (kuni 1200 kg) kinnitamise võimalus nii masina esi- kui ka tagaosas

  Mootor 200 kW diisel

 Kütusekulu olenevalt koormusest 15–25 l/h

  Sõitmine hüdrostaatiline, PARKER hüdraulika

  Kiirus I diapasoon 0–12 km/h, II diapasoon 0,24 km/h (mõlemad edasi ja tagasi, sujuvalt reguleeritavad)

  Tõmbejõud I diapasoonis 25 kN

 Roolimine dosaatorpumbad, juhitavad kas sünkroonselt või eraldi

  Vähim pöörderaadius sisemine 3500 mm, välimine 6000 mm