/nginx/o/2015/03/06/3842795t1h324e.jpg)
Eile alanud võimukõnelustel üllatasid Reformierakonda positiivselt Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning Vabaerakond.
Lootusrikas nelik puhkab homme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need kaks erakonda näitasid valimiste võitjaerakonna hinnangul üles konstruktiivsust ja koostöömeelt. Ei ülearuseid tundepuhanguid, ülearuseid soove ja nõudmisi. Valikuid ja võimalusi Reformierakonna jaoks ka väga palju ei ole – kuidagi tuleb hakkama saada ja üksteise nõudmistele vastu tulla.
Kord juba läbirääkimisvooru lõhki löönud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) paistab valitsusliidu koostajale hetkel rohkem iseendaga tegelevat. Sarnaselt IRLi juhtimismuredega vaetakse võimalikke muudatusi ka sotside seas: kas erakonna etteotsa võiks tõusta turvaline Ivari Padar või hoogne Rainer Vakra?
16 häält «ülemäära»
Täna hommikul kell 10 Tallinnas Stenbocki majas uuesti kokku tulev nelik võtab homsel naistepäeval puhkepäeva. Aga seda lootusrikkamalt kui nädala keskel.
Nelja peale kokku oleks võimujagamiseks riigikogus 67 häält, mis annab võimalus suurteks otsusteks. Haldusreformiks ja demokraatia paketi elluviimiseks. Aega on ka veidi ebapopulaarsete otsuste tegemiseks ja poliitilise «valu» jagamiseks, sest järgmised valimised on ees alles kahe ja poole aasta pärast – 2017. aasta oktoobris valitakse taas kohalike omavalitsuste koosseise.
Aga enne veel seisab ees presidendi valimine. Kui peaministrina jätkab Taavi Rõivas, võib olla väga tõenäoline, et riigipeakandidaadina tõuseb järgmise aasta hilissuvel riigikogus üles praeguse spiikri Eiki Nestori nimi.
Reformierakonna esimees Taavi Rõivas tõdes eile, et kui kõnelusi peavad neli erakonda, kel ühtekokku on parlamendis kahekolmandikuline enamus, on põhjust olla ambitsioonikas.
IRLi juht Urmas Reinsalu nimetas esimest kohtumist meeldivaks ja konstruktiivseks ning kinnitas, et erakond suhtub kõnelustesse tõsiselt ja usub, et need kulgevad asjalikus ning koostöövalmis õhkkonnas.
Sama meelt oli sotside pealik Sven Mikser, kelle sõnul näitasid nii valimistulemus kui ka valimiseelsed debatid tellimust põhimõtteliste reformide järele.
«Seetõttu oleks selline lähenemine, et alustada suurte probleemide defineerimisest ja püüda leida ühisosa, kuidas need suured probleemid lahendada või vähemalt leevendada, päris hea viis, kuidas võiks jõuda koalitsioonileppe sünnini,» märkis ta.
Paljude osalistega kõnelustel ongi Mikseri sõnul küsimus selles, kas otsitakse minimaalset ühisosa – kusjuures mida rohkem osalisi, seda lahjem lepe saab – või ollakse valmis tegema suuri asju.
«Kui me läheme niimoodi, et igaühel on käes punane pliiats, millega saab kõik ebameeldiva maha tõmmata, jääb järele väga vähe. See kindlasti peegeldab suurt konsensust, aga siiski ei pruugi olla ülearu ambitsioonikas,» ütles ta.
Mikser avaldas lootust, et praegused partnerid tõusevad kõik oma kitsastest valimisprogrammidest kõrgemale ja püüavad mõned probleemid ära lahendada. «Siis võib sellest suure häälteenamuse toel tegelikult tulla päris hea valitsus,» lausus ta.
Uue poliitjõu soovid
Vabaerakonna esimees Andres Herkel kinnitas ajakirjanikele, et praegu pole erakonnal mingit põhjust edasiminekust taganeda, sest ükski neist olulistest probleemidest, millele erakond on tähelepanu juhtinud, pole lahenenud. «Täpsemalt saab anda hinnanguid siis, kui läheme sisuliste probleemide lahkamise juurde,» kinnitas ta.
Nelja erakonna võimuliidul oleks uues riigikogus 67 häält, kuid rohkem kui 51 häält omava võimuliidu saaksid kokku panna ka kolm erakonda. Reformierakonna, SDE ja IRLi koalitsioonil oleks 59, Reformierakonna, SDE ja Vabaerakonna koalitsioonil 53 ning Reformierakonna, IRLi ja Vabaerakonna liidul 52 kohta.