Oma kooli e-päevik võib olla üleriigilisest parem

Näiteks Tartu Karlova gümnaasiumil on oma e-kool kasutusel kolmandat-neljandat aastat. Direktor Undel Kokk sõnas, et ehkki üleriigiline e-kool oli siis juba olemas, leiti kohe, et õigem on teha just selline keskkond, nagu endal tarvis. «Meie it-mehed tegid selle ise valmis ja selle kasutamise eest ei maksa me midagi!» vastas Kokk küsimusele, kas see on ka soodsam kui üleriigiline teenus.

Arvutiõpetaja Rihet Luikmäe sõnas, et kõige tähtsam osa infosüsteemist on päevik. E-koolis on kasutajatel eri rolle – aineõpetaja, klassijuhataja, koolijuhi, õpilase ja lapsevanema roll ja igaühel neil on erinevad võimalused.

Aineõpetaja saab peale hinnete panemise sisestada õpilase kohta märkusi – kas positiivseid või negatiivseid – ning saata teateid.

«Kõige rohkem võimalusi on klassijuhataja, kuna tal palju tööd ka,» rääkis Luikmäe. «Kõige olulisem on oma klassi puudumiste ülevaade ja sealt luuakse selle kohta aruanne.» Klassijuhataja töö on ka nimekirjade-rühmade moodustamine, näiteks keeletunni, kehalise kasvatuse ja muu jaoks. Samuti saab vaadata hinnetelehte ja õppeedukust, kirjas on kõigi laste kontaktid ja isikuandmed.

Sotsiaalpäevikut täidavad kas sotsiaalpedagoog, psühholoog või klassijuhataja, kes saavad teha kandeid selle kohta, mis õpilasega ette võetud – näiteks vanemad kooli kutsutud või muud sarnast.

Lapsevanem ja õpilane näevad koduseid ülesanded, päevikut, märkusi. Lapsevanem saab virtuaalselt saata kooli teateid näiteks puudumiste kohta. Aruandlus õppeedukuse, puudumiste ja muu sellise kohta tekib e-kooli keskkonnas automaatselt, nii et õpetajad pääsevad sellest tülikast näputööst. Praegu on loomisel süsteem, et õpetajad saaksid e-kooli ka materjale üles panna.

«Ettepanekuid muudatusteks tuleb meile küll, peamiselt õpilaste poolt. Enamasti on need väga asjalikud ja enam-vähem oleme need rahuldanud ka,» ütles Luikmäe.

Tartus on oma e-kooli keskkonna loonud ka Descartes’i lütseum ja Kivilinna gümnaasium, praegu töötab seda välja ka Hugo Treffneri gümnaasium. Karlova kooli e-keskkonna vastu on huvi tuntud küll, siiski mitte päris ülevõtmiseks. «Tartu koolide infojuhtidega oleme üksteisele oma süsteeme tutvustanud ja paremaks lahenduseks mõtteid vahetanud küll,» sõnas Luikmäe.

Inglise kolledž valmis koostööks

Oma e-kool on ka Tallinna Inglise kolledžil, millel on haridustehnoloog Paavo Viilupi sõnul
lisaks e-päeviku osale ka õppehalduse osa TIKõpe, mis võimaldab õpetajatel materjale üles laadida ja õpilastel grupitöid teha, samuti õpetajatele mõeldud sisevõrk inTIK. «See on nagu intranet – saab kätte dokumente, ainekavu, teha broneeringuid,» tutvustas Viilup.

Oma kooli vilistlaste välja töötatud uus versioon töötab kaks aastat, esialgne lahendus valmis aga samal ajal vana e-kooliga ehk aastal 2003.

«Väga hästi töötab. Kuna see on meie enda hallatav ja loodav süsteem, oleme väga paindlikud ja reageerime kiiresti kõigile soovidele, mida õpetajad-õpilased näha soovivad,» kiitis Viilup.

Haridustehnoloogi sõnul on nende keskkonna vastu ka teised kooli huvi tundnud, eriti viimasel ajal pärast e-kooli uuendusi. «Oleme koostööks avatud, aga tegudeks pole kellegagi läinud.»

Ta arvas, et pikemas perspektiivis jääb üleriigilise e-kooli praeguste hindade juures oma keskkonna jooksev kulu väiksemaks.