Mahtras võideldakse uuesti vana võitlust

Kümme ajaloolast esitasid eelmisel nädalal avaliku pöördumise, milles protestisid Mahtra talurahvamuuseumi uuendamise käigus Juuru mõisa baltisaksa ekspositsiooni loomise vastu, sellal kui talurahva ekspositsioon tuleks mõisaõue talli.

«Paigutades saksad Juuru mõisa härrastemajja ja talurahva mõisa õuel asuvasse talli, pisendame ja alavääristame me ise Mahtra meeste ja teiste eesti talumeeste võitlust oma õiguste nimel ja neile osaks saanud kannatusi,» seisab pöördumises.

Tüli on suur

Mahtra talurahvamuuseum asub Raplamaal Juuru asulas endises Juuru vaestemajas. Kahekorruselise ahiküttega muuseumi ekspositsiooni osa asub esimesel korrusel kolmes toas, korralikke hoidlaid muuseumil pole. Nii on juba mõnda aega õhus olnud plaan rajada uus muuseum.

Muuseumi eelmise, 29 aastat ametis olnud juhi Tiia-Helle Schmitte juhtimisel tehti projekt, mille järgi pidi vana muuseumihoone maha lammutatama ja samale kohale ehitatama uus Mahtra sõja muuseum.

Projekti jaoks küsiti raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS), mis aga raha ei andnud. Muuseumi teaduril Rait Talvojal ja arendusjuhil Ivar Reidlal oli aga juba tekkinud plaan uuendada muuseumi baltisaksa ekspositsiooniga, mis Schmittele ei meeldinud.

«Ma polnud algusest saadik sellega nõus ja siis oli vaja minust lahti saada,» lausus Schmitte. Tema sõnul ähvardati ta lahti lasta, mispeale otsustas ta ise ametist lahkuda.

«Mässulised» Reidla ja Talv­oja heitsid Schmittele ette jäärapäist klammerdumist vaid Mahtra sõja temaatikasse, mistõttu muuseum hakkas ajale jalgu jääma. Eduard Vilde raamat Mahtra sõjast tõi vanasti muuseumi klassitäite kaupa koolilapsi, ent kuna Vilde teos jääb koolide kohustusliku kirjanduse programmidest välja, siis peab ka muuseum Reidla ja Talv­oja hinnangul muutuma.

Mahtra talurahvamuuseum on Raplamaa maakonnamuuseum, mistõttu on muuseumil igati õigustatud natuke laiem vaatenurk, leidsid mõlemad mehed. Kuna Raplamaa on tihedalt täis mõisaid ning sealt on pärit palju kuulsaid baltisaksa aadlisuguvõsasid, tunduski nii Reidlale kui Talvojale igati loogilisena laiendada muuseumi baltisaksa valdkonda.

Juuru mõis praegu kasutuseta

Seda eriti seetõttu, et muuseumi varade seas on ka kasutuseta Juuru mõis. Mõisa kasuks räägib meeste sõnul see, et mõisa ümbruses on ruumi laieneda, sellal kui praegune muuseum asub Juuru asula keskel.

Nii tehtigi EASile valmis uus projekt, mille järgi koliks muuseum praegu lagunevasse mõisahoonesse ja seda ümbritsevatesse abihoonetesse. Pole veel teada, kas EAS sellele projektile raha annab.

Juuru vallavanem Margus Jaanson ei varjanud, et tema hinnangul oli Schmitte ajast maha jäänud, ja muuseum koos temaga, ent olukord on muutunud. «Oluline on, et muuseum hakkaks elama, et seal oleks külastajaid,» lausus Jaanson, kes on rahul sellega, millega Reidla praegu muuseumis tegeleb.

Miks aga rahastatakse kultuuriobjekte EASi rahast, mille eesmärgiks on toetada ettevõtlust, mitte kultuuri? Reidla lausus, et muidugi oleks tore saada muuseumile raha otse riigieelarvest, ent EASist taotletakse raha seetõttu, et sealt on võimalik seda saada. Mõistagi eeldab see projekti kohendamist EASi nõuetele vastavaks.

Mahtra talurahvamuuseum asub Juuru asulas, sest mõne kilomeetri kaugusel asuv Mahtra mõis põletati talupoegade vastuhaku ajal 1858. aastal maha.

Vastuhaku kohale püstitatud mälestusmärgi juures korraldas eile tuttavatele ekskursiooni Mahtra muuseumis paari­kümne aasta eest töötanud Kaja Jalukse-Järvik, kes toetas samuti ideed kolida muuseum mõisakompleksi ja lisada sellele baltisaksa ekspositsioon.

«Olen Adra Mihkli neljanda põlve järeltulija, ent ka minu meelest oleks see väga tänuväärne,» toetas ta uue muuseumijuhi plaane. Adra Mihkel oli üks vastuhakus hukkunud talupoegadest.