Päevatoimetaja:
Tarvo Madsen
Saada vihje

Lukas: e-kooli ei saa võrrelda digiretseptiga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
E-kooli logo
E-kooli logo Foto: e-kool

E-kooli haldava Koolitööde AS-i esindajad tänaseks vaibale kutsunud haridusminister Tõnis Lukas uskus, et praegu veel traagelniitidega veebikeskkonna probleemid lahenevad õige pea, sest see on ka arendajate endi huvi.

«Palusin ennast informeerida, kuidas e-kooli uus formaat edeneb. Esindajad lubasid iga kooliga, kellega neil lepingud on, eraldi suhelda ja olid optimistlikud, et enamuse koolidega on kokkulepped olemas selle suhtes, mis mahus dokumentatsiooni täidetakse ja kasutusele võetakse,» rääkis minister.

Samuti lubasid e-kooli arendajad välja pakkuda tähtaja, mis ajaks on arendus täielikult ellu viidud ega tekita rohkem probleeme.

«Kuna tegemist on eraettevõttega, mis riigist kuidagi ei sõltu ja ajabki asju otse koolidega, võtame me lihtsalt info teadmiseks ja haridusministeerium täiendavalt sekkuda ei saa,» tõdes Lukas.

Teisalt otsustas Lukas moraalselt probleemi sekkuda, sest tema sõnul puudutab see ikka haridusministeeriumi, kui koolides on muresid või tekkinud segadus.

Haridusminister rõhutas, et e-kool pole võrreldav digiretsepti ega mõne muu sarnasega. «Üldjuhul on need keskkonnad, mille haldamise riik on kelleltki tellinud või ise teinud, aga e-kool on täielikult eraettevõte, ise selle algatanud, omas nišis, ise koolidega lepingud sõlminud, seetõttu pole ühegi riikliku programmiga võrreldav.»

Lukas rõhutas ka seda, et e-kool ei ole koolidele kohustuslik ja on koole, kes on oma elu ilma selleta korraldanud ega pea seda vajalikuks. Seega on arendaja huvi lepingupartnereid mitte kaotada ning see paneb nad aktiivselt tegutsema, uskus minister.

«Praegu on sellel vahepealsel versioonil või arendusel ikkagi traagelniidid näha. Kasutajana ma pole rahul, et see pole täielikult eestikeelne. See pidi muutuma eestikeelseks, samuti lubasid arendajad parandada ära kirjavead, nii et see oleks haritud inimestele kohane koht,» loetles haridusminister puudusi.

Lukas lootis, et õige pea laheneb e-kooli tõttu koolides tekkinud segadus või närvilisus ning õpetajad ei tunneta enam, nagu neil oleks kohustus täiendava bürokraatiaga tegelemiseks.

Tagasi üles