Annika Uudelepp: mis on populism ja kuidas me seda analüüsisime

Oleme lähtunud populismi järgmisest mõistest:

Populistlik on lubadus, mis rahva tahtele viidates või rahva nimel rääkides eirab olemasolevat poliitilist-majanduslikku süsteemi, väärtusi ja võimalusi. Samuti võib populistlikuks pidada retoorikat, mis rõhutab ühiskondlikku konflikti, püüdes näidata inimesi ühtse grupina («meie») ja vastandades neid nn anti-grupile («nemad»).

Populism ei seostu mingi kindla poliitilise ideoloogiaga. Populistid ja populistlikud lubadused võivad olla nii kui vasak- kui parempoolsed, nii liberaalsed kui konservatiivsed, samuti tsentristlikud. Populism võib avalduda mitmel moel, näiteks:

• «voorusliku rahva» ja «kurja võimu» vastandamine ehk vertikaalne vastandamine ja horisontaalne vastandamine, mille järgi «vaenlane» ei ole rahvast «kõrgemal» (eliit), vaid rahva sees (nt mingi vähemusrühm);
• ilmselgelt ebarealistlikud rahalised lubadused;
• ülelihtsustatud väited/lubadused, väga lihtsate lahenduste pakkumine keerulistele poliitilistele probleemidele;
• emotsionaalsed üleskutsed ja loosungid, mille sisu jääb ebaselgeks;
• kriisinarratiivi rõhutamine: populistlik retoorika põhineb tihti eeldusel, et ühiskonnas/poliitilises süsteemis on kriis ning vaja on kiireid muudatusi.

Populismi analüüsimise metoodikad tuginevad valdavalt paarile-kolmele populismi tunnusele, nagu a) rahva nimel rääkimine / rahva tahtele viitamine; b) eliidivastasus (vertikaalne vastandumine), c) mõnele konkreetsele inimrühmale vastandumine (horisontaalne vastandumine). Populismi mõõtmise levinuim meetod on kontentanalüüs, millega tuvastatakse populismile omaseid tunnuseid näiteks erakondade programmidest, valimisplatvormidest, parteide väljaannetest ja poliitikute sõnavõttudest.

See analüüs on sündinud valimiste-eelse aktiivse avaliku arutelu kontekstis ning selle eesmärk pole niivõrd akadeemilise hinnangu andmine, kuivõrd soov populismi kui nähtust valimiskampaanias märgata ja valija jaoks lahti seletada. Poliitikute ja erakondade väljakäidud lubadused ei juhindu tihtipeale sellest, mida tuleks tegelikult teha, vaid hoopis soovist öelda midagi sellist, mida inimesed kuulda tahavad, hoolimata lubaduse teostatavusest või mõistlikkusest. Lubadused, mis on ajendatud vaid eesmärgist püüda valijate hääli, mitte aga riigi ja rahva eluolu tegelikult parandada, võivad aga demokraatiale laastavalt mõjuda, kuna need summutavad mõistlikku debatti. Kuna sellistel alustel tehtud ning sellist mõju avaldavate lubaduste ja loosungite sisu võib olla väga erinev, ei püüdnud me mõõta populismi ühe või kahe tunnuse avaldumist, vaid hõlmata erinevaid populismi avaldumisvorme mitmekülgsemalt – mitte üksnes rahval nimel rääkimine või kellelegi vastandumine, vaid ka näiteks ülelihtsustatud lahendused, rahaliselt ebarealistlikud lubadused ja emotsionaalsed üleskutsed, mille sisu jääb ebaselgeks.

Populism on olemuselt manipulatiivne ja sellega püütaksegi rahvast mõjutada valima konkreetset erakonda. Seetõttu on selliseid hinnanguid mõttekas küsida ekspertidelt-asjatundjatelt, kes oskavad võrreldes nn tavavalijaga paremini populismi ära tunda. Töö esimestes etappides kasutame sarnaselt akadeemilise suunitlusega töödele meiegi kontentanalüüsi. Selle eesmärk on tuvastada parteide platvormidest populismi tunnuseid, mis kataksid erinevaid populismi avaldumisvorme.

Kuna populism on alati kontekstispetsiifiline ja valimiste-eelsel ajal mõjutab üldine valimisdebati foon populismi tajumist, tahtsime minna lihtsast tunnuste kokkulugemisest kaugemale. Soovisime teada saada hinnanguid selle kohta, millist laadi loosungeid ja lubadusi peetakse populistlikuks aktiivsel valimiseelsel ajal (u 2,5 nädalat enne valimisi).

Selleks kasutasime eksperthinnanguid, kus 112 Eesti ühiskonnategelast, arvamusliidrit ja erinevate elualade eksperti hindasid kontentanalüüsiga tuvastatud loosungite või lubaduste populistlikkust. Eksperthinnangute eesmärk ei ole tagada esinduslikkust, vaid peegeldada teatud grupi (antud juhul arvamusliidrite, ühiskonnategelaste) hinnanguid. Eesti kontekstis on 112 sellise inimese hinnang muljetavaldav kogum vastuseid, mis kindlasti on aitab paremini mõista, kuidas erinevaid populismi avaldumisvorme tajutakse.

• Valimisse kaasati kõik riigikogu valimistele registreerunud erakonnad, kes vastasid järgmistele kriteeriumidele:
  • erakond on üles seadnud kandidaadid kõigis ringkondades;
  • erakonnal on täies mahus avalikustatud 2015. a riigikogu valimiste platvorm / valimisprogramm hiljemalt seisuga 5.02.2015.
  • omatakse vähemalt 2-protsendilist toetust 2014. a viimase kvartali jooksul, tuginedes ERRi tellitavale erakondade reitingu uuringule. Sellest tingimusest on vabastatud uued erakonnad, mis on loodud viimase 12 kuu jooksul, kuna nende toetuse ulatusest ühiskonnas pole adekvaatset pilti.

Neile kriteeriumidele vastasid kõik parlamendierakonnad (Reformierakond, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa ja Res Publica Liit), Vabaerakond, Konservatiivne Rahvaerakond, Erakond Eestimaa Rohelised ja Rahva Ühtsuse Erakond.

• Kuna populism ei ole mitte ei/jah nähtus, vaid pigem räägitakse «vähem» või «rohkem» populistlikest loosungitest ja lubadustest, kasutasime eksperthinnangute etapis hindamise skaalat 0–7, kus 0 tähistab «ei ole populistlik» ja 7 tähistab «on populistlik».
• Hindamismaterjalidena kasutati erakondade valimisplatvorme 2015. a riigikogu valimisteks. Muid dokumente, avalikke sõnavõtte ja meediatekste ei kasutatud. Valimisplatvorme peetakse sobilikeks materjalideks populismi mõõtmisel seetõttu, et need annavad kõige selgema ülevaate erakonna poliitilistest seisukohtadest konkreetsel ajahetkel.
• Hindamise ühik oli lubadus, loosung või seisukoht, mitte valimisplatvormi terviktekst. Kuna valimisplatvormide sisu on põhiosas kirja pandud lubaduste, loosungite ja mitmesuguste seisukohtadena, oli see valik.