Riigikogu saatis apteegikorraldust muutva eelnõu lõpphääletusele

Apteegikorralduse muudatuste lõpphääletus toimub järgmise nädala kolmapäeval ehk praeguse riigikogu koosseisu eelviimasel korralisel istungil. Vastuvõtmisel jõustuvad muudatused üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Parlamendi sotsiaalkomisjon lisas teisipäeval apteegikorraldust muutvasse eelnõusse sätted, mille kohaselt tuleb viie aasta jooksul lahutada ravimite jae- ja hulgimüük ning sama aja jooksul viia apteegid proviisorite omandusse.

Ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamise otsustas riigikogu juba eelmise aasta suvel, kuid toonase seadusemuudatuse kohaselt pidi see toimuma kolme aastaga. Täna otsustas komisjon üleminekuaega pikendada, et ühtlustada see ravimiseaduse eelnõusse lisatud apteekide omandipiirangu jõustumisajaga.

Apteekide üleminek proviisorite omandisse puudutab nii hulgimüüjaid kui jaekettide omanikke. Et ebavõrdset kohtlemist vältida, ühtlustas sotsiaalkomisjon üleminekuaja viiele aastale. Seega tuleb üldapteegi tegevusload uute tingimustega vastavusse viia 1. aprilliks 2020.

Sellest ajast alates peab proviisorile kuuluma apteegis vähemalt 51-protsendiline osalus ja valitsev mõju, kusjuures suure nõudlusega piirkonnas ehk 4000 või enama elanikuga asulas võib osanikele kuuluda kuni neli üldapteeki. Apteekide arv väiksema elanike arvuga asulates ei ole piiratud. Nii eraõiguslikus juriidilises isikus enamusosalust omav kui ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev proviisor peab töötama juhatajana vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis.

Omandipiirangute kehtestamist analüüsis Eesti Apteekrite Liidu palvel advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid, kes pidas osaluspiirangute kehtestamist põhiseaduspäraseks eeldusel, et ette nähakse piisav ehk viie- kuni kümneaastane üleminekuaeg ja kehtestatakse praegusi osanikke kaitsvad sobivad rakendussätted.

Samalaadsele seisukohale asus ka Eesti Proviisorite Koja ettepanekul muudatuse kohta arvamuse andnud advokaadibüroo Lentsius & CASUS, kelle hinnangul on tegu poliitilise valikuga ning õiguslikke takistusi omandipiirangute kehtestamiseks Eestis pole. Ka nemad on rõhutanud, et muudatus vajab piisavat üleminekuperioodi, mis ei tohiks olla lühem kui viis aastat.

Samas pakkus sotsiaalkomisjon ise veel jaanuari lõpus proviisoriapteekidele ülemineku perioodiks kaheksat aastat. Seepeale saatis Tamro Eesti OÜ juhatuse liige Tiina Kadak komisjonile koos advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene analüüsiga kirja, kus palus ravimite hulgi- ja jaemüügi lahutamise piirangu ja apteekide omandipiirangu üleminekuaja võrdsustada.

«Sellisel juhul ei kujune olukorda, et mõned ettevõtted saavad vahepealsel perioodil konkurentsieelise ja seadusest on tehtud ebavõrdse konkurentsi tööriist,» märkis Kadak ja lisas, et üleminekuaegade ühtlustamine mõjub positiivselt Eesti riigi ja selle investeerimiskeskkonna mainele, mis on saanud apteegiregulatsiooni väljatöötamise käigus oluliselt kahjustada.

Ravimiseadust muutev eelnõu näeb lisaks apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ette ka lahenduse, kus edukamate linnaapteekide omanikud peavad hakkama vajadusel apteeke pidama ka maal. Eelnõu kohaselt peab kohalik omavalitsus esmalt otsustama, kas piirkonda oleks vaja üldapteegi struktuuriüksust ehk haruapteeki või apteegibussi või korraldatakse elanikele ravimiabi piisavalt tõhusalt näiteks internetiapteegi kaudu. Kui lähim apteek jääb vähemalt 2000 elanikule kaugemale kui 30 kilomeetrit, võib omavalitsus nõuda apteegi struktuuriüksuse asutamist.

Üldapteegi struktuuriüksuse asutamise kohustuse paneb apteegiteenuse osutajale eelnõu järgi ravimiamet. Amet valib teenuseosutaja nende seast, kel on Eesti suuremates linnades vähemalt 10 apteeki ja kelle tegevus on kõige tulusam. Struktuuriüksuse asutamise kohustus määratakse eelnõu kohaselt kuni viieks aastaks ning see tuleb täita 180 päeva jooksul. Vastasel juhul võib apteegiomanik jääda tegevusloast ilma.