:format(webp)/nginx/o/2015/01/22/3698961t1h45e8.jpg)
Riigikogu võttis täna 62 poolthäälega vastu valimisea langetamise kohaliku omavalitsuse valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale, kuid põhiseaduse muutmist eeldav seadusemuudatus vajab kehtima hakkamiseks ka riigikogu järgmise koosseisu heakskiitu.
Riigikogu kiitis heaks valimisea langetamise kohalikel valimistel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
41 riigikogu liikme algatatud eelnõu näeb ette, et seadusemuudatuse jõustumiseks peab riigikogu uus koosseis selle vastu võtma kolmeviiendikulise häälteenamusega ehk selle poolt peab olema vähemalt 61 saadikut, teatas riigikogu pressiteenistus.
Seejuures läheb eelnõu uues koosseisus lõpphääletusele kohe esimesel lugemisel ning päevakorda tuleb see võtta esimesel võimalusel. Kui uus rigikogu seaduse vastu võtab, saaksid järgmistel kohalikel valimistel 2017. aastal oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored.
Seadusemuudatuse eesmärgiks on läbi valimisea alandamise kaasata senisest enam noori inimesi kohaliku elu avalike asjade arutamisse ja otsustamisse.
Eelnõu algatajad märgivad eelnõu seletuskirjas, et Eesti ühiskond järjest vananeb, mistõttu vanemaealised omavad üha rohkem valimistel kaalu ning üha eakamad langetavad otsuseid ka noorte elu puudutavates küsimustes. Valimisea langetamine tõstaks valimisõigust omavate inimeste seas noorte osakaalu.
Eestis on 16–18-aastaseid noori umbes 24 000. Kui eeldada, et neist tuleb valima keskmiselt ligi 60 protsenti, siis võiks see tähendada 14 000–15 000 valija lisandumist.
Muudatus võiks eelnõu seletuskirja kohaselt tuua kaasa noorte huvi kasvu poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu suhtes. Just kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse enam noori puudutavaid otsuseid – näiteks koolivõrgu, spordirajatiste, vaba aja kohtade ja rajatiste kohta.