Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Merealune tunnel pääseb mõjule koos Rail Balticuga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vaade Tallinna reisisadamale. Praegu tundub merealune Tallinna ja Helsingit ühendav tunnel utoopilise ideena, kuid see võib reaalsuseks saada.
Vaade Tallinna reisisadamale. Praegu tundub merealune Tallinna ja Helsingit ühendav tunnel utoopilise ideena, kuid see võib reaalsuseks saada. Foto: Peeter Langovits

Kavandatava Rail Balticu raudteeühenduse teostamine Tallinnast läbi Balti riikide Varssavisse Poolas ja Helsingi ning Tallinna vaheline tunnel toetaksid mõlema pealinnaregiooni arengut ja looksid eelduse tihedama pendelrände tekkeks piirkonnas, näitab Helsingi-Tallinna tunneli tasuvuse eeluuring.

«Visioonis oleks eeldatav sõiduaeg Tallinnast Helsingisse vaid 30 minutit, mis võrdub praegusel hetkel reisiajaga Hyvinkääst või Järvenpääst Helsingisse Soomes või Sakust või Sauelt Tallinnasse Eestis. Rail Balticu rajamine omakorda lühendab sõiduaega Tallinnast Riiga vähem kui kahele tunnile, mis ühendaks omavahel kolm Läänemere piirkonna pealinna,» rääkis Harju maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Kaarel Kose.

Pikemas perspektiivis võib kasvada Soomest ja Eestist Euroopasse liikuvate inimeste arv, mis omakorda mõjub positiivselt laevareisijate arvule ning tõstab kaubaveo mahte.

«Eeluuringu koostamisel on kasutatud praeguseks juba valminud püsiühendusprojektide kogemust ja hinnatud nende organisatsioonilisi mudeleid. Ettepanek luua Soome-Eesti koostööorganisatsioon edasise planeerimise jaoks põhineb eelkõige Taanit Saksamaaga ühendava Femerni tunneli projekti kogemusel. Järgmine planeerimisfaas ja uuringute ettevalmistamine eeldab võimaliku välisrahastuse kaasamist ühisprojekti ning läbipaistvat ja avatud suhtlemist kõikide huvigruppide ja avalikkusega,» lisas ta.

Tasuvusuuringu eeluuringu töögruppidesse olid kaasataud nii Soome kui Eesti planeeringute ja transpordi arengu eest vastutavate asutuste esindajad. Uuringu viisid läbi Sweco grupi eksperdid Eestist, Soomest ja Rootsist, aga samuti ka Eesti Geoloogiakeskus, Kohateam Oy ja Finantsakadeemia OÜ.

Tagasi üles