:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2013/04/25/1713864t1hc906.jpg)
Möödunud aastal sai keskkonnainspektsioon jaole pea 3000 rikkumisele, kusjuures, kõige rohkem peavalu tekitas inspektoritele ebaseaduslik kalapüük.
Keskkonnainspektsioon on kimpus seadustele sülitavate kalameestega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aastal tuvastas keskkonnainspektsioon kokku 2906 õigusrikkumist, sealhulgas kalapüügi valdkonnas 1625 rikkumist. Kui võrrelda mullust aastat kümne aasta taguse ajaga, siis on rikkumiste arv selgelt vähenenud – näiteks 2004. aastal registreeris inspektsioon ligi kolm korda rohkem ehk 7500 rikkumist.
«Tuleb rõhutada, et enamik Eesti inimesi suhtub keskkonda mõistvalt ja väärikalt, aga samas tuleb ka võtta arvesse seda, et keskkond ja loodus jääb siin maailmas alati nõrgemaks pooleks. Ja seepärast on seaduses paika pandud reeglid,» märkis keskkonnaminister Mati Raidma.
«Üldiselt oleme me rahul sellega, mida oleme saavutanud,» sõnas täna möödunud aasta tulemusi tutvustades keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.
Ebaseaduslik kalapüük ei näi vaibuvat
Raidma tõi positiivse trendina välja rikkumiste märkimisväärse vähenemise metsanduses. Samas aga tõdes ta, et rikkumised on oluliselt suurenenud kalanduses. Registreeritud rikkumiste kasvu taga on aga see, et valdkond on tavapärasest suurema tähelepanu all ning kalameeste tegevust kontrolliti rohkem.
«Nii jõuliselt pole me selles valdkonnas veel tegutsenud,» lisas Volkov. Kui neljal varasemal aastal on kalakaitse rikkumiste arv jäänud 1400 ja 1600 vahele, siis mullu tuvastati neid üle 1600. Samamoodi on oluliselt suurenenud ka kalapüügi eest tehtud trahvide arv.
Suure osa kalapüügirikkumistest moodustasid selguseta kuuluvusega püügivahendid. «See on koht, kus lähitulevikus tuleb pöörata tähelepanu,» sõnas minister.
Ministri hinnangul võib kalanduses sagenenud rikkumiste taga olla ka see, et valdkond on praeguse seisuga kahe erineva ministeeriumi – põllumajandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi – vahel ära jaotatud. «Tunnetuslikult oskan öelda, et päris mitmed probleemid sinna kahevahele aeg-ajalt ka kukuvad,» märkis Raidma, lisades, et lahendus oleks see, kui kalandus viia ühe ministeeriumi alla. Millal see juhtuda võiks, ei osanud ta aga öelda.
Kodanikuühiskond tuleb appi
Volkovi sõnul on kalanduses rohkete rikkumiste taga ka see, et Eestis on ligi 300 000 harrastuskalameest. «Kui on palju rahvast, on ka palju probleeme,» märkis ta.
Seetõttu on ebaseadusliku kalapüügi vähendamisele õla alla pannud ka teised kalurid. Raidma tõi välja, et üks ohtlik koht, millel keskkonnainspektsioon silma peal hoiab, on kudeajad ja vastutustundetute inimeste soov sel ajal kalapüügis aktiivne olla.
«Vastukaaluks ja heaks näiteks on kodanikuühiskonna appitulek ehk siis harrastuskalastajad. Sellise uue vormina on liitunud nendeks perioodideks keskkonnainspektsiooniga ja teostavad omakorda patrulle. See on hea näide abipolitseiniku mudeli kandumisest ka keskkonna valdkonda. Ja see annab lootust,» rääkis Raidma.
Lisaks tuvastati mullu jäätmeseaduse rikkumisi 356 korral, looduskaitsenõuete rikkumisi oli 313, jahiseaduse rikkumisi 217, metsaseaduse rikkumisi 123, veeseaduse nõuete rikkumisi 118. Kõige enam rikuti seadust Harjumaal, millele järgnesid Ida-Virumaa ja Tartumaa.
Möödunud aastal määrati õigusrikkumiste eet trahve kokku 1317 inimesele kogusummas 262 086 eurot.