/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2015/02/09/3751225t1hf4eb.jpg)
Reformierakonda kuuluva riigikogu liikme Rein Langi hinnangul on riigikogu juhatuse otsus, millega rahuldati teabenõuded komisjonide istungite salvestiste kuulamiseks, ebaseaduslik ja tuleks tühistada, juhatus sellega siiski ei nõustunud.
Lang protestis komisjonide salvestised kättesaadavaks muutnud otsuse vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhatus tegi 22. jaanuari otsusega riigikogu kantseleile ülesandeks täita komisjonide helisalvestiste kohta esitatud teabenõuded, tagades seejuures avaliku teabe seadusest, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest, isikuandmete kaitse seadusest ja muudest seadustest tulenevate kohustuste täitmise. Lang märkis jaanuari lõpus juhatusele saadetud kirjas, et otsusega on sisuliselt muudetud istungite helisalvestised avalikkusele kättesaadavaks. Tema hinnangul on otsus ebaseaduslik ja tuleb kohe tühistada.
Lang viitas riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, mille järgi võib komisjon kuulutada istungi avalikuks, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni koosseisust. Tema hinnangul saab seda normi mõista vaid nii, et komisjonide istungid on kinnised, kui komisjon ei otsusta kvalifitseeritud häälteenamusega teisiti.
«Komisjoni kinnisus tähendab ka seda, et istungi stenogramme ega salvestisi ei muudeta avalikuks, kui komisjon ei otsusta teisiti. Riigikogu juhatusel ei ole mingit seadusest tulenevat õigust muuta avalikuks komisjonide istungeid omal algatusel ega sundida riigikogu kantseleid avaldama komisjonide salvestisi omal algatusel,» ütles ta.
Langi sõnul sisaldavad riigikogu komisjonide helisalvestised teavet, mida komisjonide töös osalenud isikud on avaldanud istungitel eeldusel, et see ei muutu avalikkusele kättesaadavaks. «Igaühel, kes on osalenud riigikogu komisjonide istungitel, mida komisjoni enda otsusel ei ole kuulutatud avalikuks, on olnud õigustatud ootus eeldada, et riigikogu ise täidab tema enda poolt vastu võetud riigikogu kodu- ja töökorra seadust,» märkis ta ja lisas, et samal eeldusel on ka näiteks ministrid informeerinud riigikogu komisjone Euroopa Liidu nõukogude nii ametlike kui mitteametlike kohtumiste käigust.
Lang leidis, et riigikogu juhatuse «arrogantlik suhtumine» kehtivasse seadusse, mis pealegi on põhiseaduse alusel käsitatav konstitutsioonilise seadusena, loob seadusandjast kuvandi kui ebausaldusväärsest kogust, kes käitub sõnamurdlikult. «Palun riigikogu kantselei direktorit mitte täita ebaseaduslikku juhatuse otsust nr 10 22. jaanuarist 2015. a, sest selle täitmisega võidaks tekitada korvamatut kahju riigikogu kui institutsiooni usaldusväärsusele tervikuna,» kirjutas Lang 27. jaanuaril.
Riigikogu esimees Eiki Nestor vastas talle eelmisel reedel, öeldes, et juhatuse hinnangul ei ole tegu ebaseadusliku otsusega, mida ei saaks riigikogu kantselei täita. «Juhatus on otsust tehes arvestanud, et istungi kinnisus hõlmab vaid füüsiliselt määratletavat kinnisust. Seetõttu ei ole juhatuse otsus seadusega vastuolus,» märkis ta.
Nestori sõnul on istungi materjalid ja seal loodud teave demokraatlikule riigile kohaselt avalik. Sama seisukohta on tema sõnul toetanud küll lõpliku lahenduseta, kuid tänaseks kaks astet läbinud kohtumenetlus, kus riigikogu kantselei vaidlustas andmekaitse inspektsiooni ettekirjutuse, mis märkis, et vaid istungi kinnisuse printsiibile ei saa salvestiste välja andmata jätmisel toetuda.
Samuti ei ole otsus Nestori kinnitusel vastuolus teiste kehtivate seadustega, kuna riigikogu kantselei tagab teabe avalikustamisel teistest seadustest tulenevate nõuete täitmise, sealhulgas nõuded delikaatsete isikuandmete avalikustamisele ja piirangud asutusesiseseks teabeks mõeldud teabele. Salvestiste sellist teavet sisaldavatele osadele juurdepääsu ei võimaldata, kinnitas ta.