Erakondade valimisprogrammidest paistab, et rahvastikuprobleeme nad ei väldi, vaid üritavad tõepoolest lahendusi leida, kiidavad rahvastikuteadlane Allan Puur ja ajaloolane Jaak Valge. Uute perepoliitika ideede tärkamine just valimiste eel ei olekski taunitav, kui sellega ei kaasneks unustamist valimiste vaheajal. Perepoliitika on aga valdkond, kus eesmärgi saavutamiseks on vaja näha kaugele, mis ilmselt eeldaks erakonnaülest kokkulepet.
Tellijale
Perepoliitika – siht on üks, aga ununeb ruttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eurostati, ÜRO, USA rahvaloendusbüroo ja meie statistikaameti koostatud rahvastikuprognoosid pole täpselt ühesugused, on nende põhisõnum sama: lähema paarikümne aasta vältel ootab Eestit ees rahva- ja tööealiste arvu pidev ja kokkuvõttes märkimisväärne vähenemine. Kümmekonna prognoosi keskmine rahvaarvu vähenemise määr 2015–2040 ulatub ligi 120 000 inimeseni ehk üheksa protsendini Eesti praegusest rahvaarvust.