/nginx/o/2008/09/03/71006t1h486f.jpg)
Põhja prefektuuri hinnangul teadis Tallinna linnavalitsus juba vähemalt kaheksa kuud ametnike seaduserikkumistest, kuid ei alustanud enne tänast juhtunu osas sisejuurdlust.
Politsei lõi ametnike osas palli linnavalitsusele tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellest, et Põhja prefektuur on alustanud väärteomenetlust mitmete Tallinna linnaametnike suhtes korruptsiooniseaduse rikkumisega seoses, sai kogu Eesti avalikkus teadlikuks juba käesoleva aasta 3. jaanuaril, kui sellest kirjutas nädalaleht Eesti Ekspress ning loo võttis üle kogu online-meedia,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp.
Tallinna linnavalitsus teatas nimelt täna, et Põhja prefektuur pole linna teavitanud sellest, et ligi 40 ametiisikut on vastutusele võetud, kuna on juhtinud ametnikuna töötamise ajal äriühinguid.
Puusepp meenutas, et aasta alguses kommenteeris teemat ka Tallinna linnavalitsus.
«See, et linnakantselei sisekontroll on täna, küll kaheksa kuud pärast teema avalikuks tulekut, teatanud sisejuurdluse alustamisest antud küsimusega seoses, on tervitatav, sest korruptsiooniga tuleb võidelda mitmel rindel.»
Politsei on antud väärteomenetluste käigus pidevalt küsinud Tallinna linnavalitsuse majanduslike huvide deklaratsiooni (MHD) hoidjatelt erinevate ametnike majanduslike huvide deklaratsioone ning need ka saanud.
«Tänaseks on selge, et see ei ole aga kaheksa kuu jooksul pälvinud linnakantselei sisekontrolli huvi ning samuti pole MHD hoidjad pidanud vajalikuks informeerida linnavalitsuse vastavaid instantse,» ütles Puusepp.
«Samuti võime järeldada linnavalitsuse pressikonverentsil kuuldust, et valdav enamik 40st linnaametnikust, keda Põhja prefektuur karistas, ei ole pidanud võimalikuks oma tööandjat sellest teavitada.»
Ta meenutas, et politsei ei teavita väärteorikkumiste puhul rikkuja tööandjat, kuna seaduse järgi ei ole politseil võimalik omaalgatuslikult tööandjale kui kolmandale isikule väljastada väärteootsuseid tema töötajate suhtes.
2007. aastal menetles Põhja prefektuur kokku üle 100 000 eri liiki väärteo. «Politsei ei pea võimalikuks omaalgatuslikult ja valikulistelt informeerida tööandjaid kui kolmandaid isikuid nende töötajate väärteorikkumistest,» märkis Puusepp.
Linnavalitsuse pressikonverentsil võis tema sõnul jääda ka ekslik mulje, justkui seisneks Tallinna linnaametnike rikkumised selles, et on unustatud märkida majanduslike huvide deklaratsiooni teatud andmed.
«See ei vasta tõele. Need rikkumised seisnevad korruptsioonivastase seaduse paragrahv 19 lõige 2 punkt 2 rikkumises, mis keelab antud ametikohtadel töötades kuuluda äriühingute juhatusse või nõukogusse.»