Keskerakond lubab rahvusooperile uut maja

Keskerakonna valmimisplatvormist:

Lubadus: Eraldame kultuurile ja spordile vähemalt kolm protsenti riigieelarve kogumahust. Kultuur on tugevaim hoob rahvuse säilitamisel, mida nõuab meilt põhiseadus.
Küsimus: Kas see 3 protsenti lisandub riigieelarvesse (kui, siis millistest vahenditest) või tuleb see raha mõne muu valdkonna arvelt?

Kultuurieelarve on olnud varasemalt palju enam väärtustatud: kui 2002. aastal oli see 3,84 protsenti ja 2004-2008 ca 3,2 protsenti, siis 2013. aastaks vähenes eelarve 2 protsendini. Kuna Keskerakonnal on plaanis teha teistsugust maksupoliitikat kui seda on teinud reformierakond, siis prognoosime astmelise tulumaksu kehtestamise ja klassikalise ettevõtte tulumaksu kehtestamise abil täiendavaid tulusid riigieelarvesse.

Lubadus: Langetame teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletite käibemaksu 5-le protsendile. Selle tulemusena on kultuuriürituste külastamine inimestele soodsam ning sellest osasaajaid rohkem.
Küsimus: Kui palju käibemaksuraha jääb aastas sel juhul laekumata; mille arvelt kaetakse puudujääk?

Teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletite käibemaksu vähendamisest jääb riigieelarvest laekumata umbes kolm miljonit eurot. Raha tuleb täiendavast eelarve laekumisest.

Lubadus: Kahekordistame programmi „Teater maale“ rahastust ja tõstame selle vähemalt 250 000 euroni.
Küsimus: Mille arvelt raha tuleb?

Raha tuleb täiendavast eelarve laekumisest.

Lubadus: Töötame välja paindliku tegutsemise vormi loovisikutele, mis arvestaks töö iseloomu ning annaks neile kindlustunde ja sotsiaalsed garantiid.
Küsimus: Kuidas see mehhanism välja näeb, milliseid rahalisi vahendeid hõlmab?

Pidasime platvormi koostamisel terve hulga konsultatsioone loovisikutega, keda see otseselt puudutab. Kui tellimused laekuvad ning tervis on korras, siis ei ole neil mingit probleemi riigimaksude tasumisega ning seeläbi ravi- ja sotsiaalkindlustuse tagamisega. Probleeme nähakse aga alustavate loovisikute puhul ning juhul kui loovisik pikalt haigestub. Loomulikult ka majanduslangus, mis töövõimalusi oluliselt vähendab.

Tõenäoliselt tuleks minna paljude teiste riikide eeskujul fondi loomise teed, mis võimaldaks alustavaid või raskustes olevaid loovisikuid ajutiselt toetada.

Lubadus: Tagame kõigile Eesti elanikele tasuta sissepääsu laulu- ja tantsupidudele.
Küsimus: Kui suur oli eelmise aasta laulu- ja tantsupeo piletitulu? Mille arvelt see raha tuleb?

Laulu- ja tantsupeo piletitulu oli ca 1,5 miljonit eurot, mille katmine riigieelarvest oleks sündmuse olulisust arvestades igati mõistlik tegu. 

Lubadus: Suurendame Eesti Keele Instituudi eelarvet vähemalt 50 protsenti, sest tegemist on maailma ainsa teadusasutusega, mis arendab eesti keelt. Loome Eesti Keele Instituudi juurde teadus- ja IT-keele osakonna.
Küsimus: Kui palju raha selleks aastas kulub, millised on katteallikad?

EKI praegune aastaeelarve on ca 1,3 miljonit eurot, leiame et poole juurde lisamine on märkimisväärse tähendusega. Üheks oluliseks valdkonnaks peab saama IT-keele arendamine, mis on meie keele konkurentsivõime osas oluline.

Lubadus: Tagame kaunite kunstide kvaliteetse ja kaasaegse õppe- ning õpetamise tingimused kahele ülikoolile - Eesti Kunstiakadeemiale ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale –, ehitades Eesti Kunstiakadeemiale uue hoone ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi.
Küsimus: Millal need ehitused valmivad, kui suur on eelarve?

Eesti Kunstiakadeemia saab uutesse ruumidesse asuda loodetavasti 2016. aasta lõpuks ning ehitus võib orienteeruvalt maksta 25 miljonit eurot.

Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks maksaks ca 10 miljonit eurot ning on loodetavasti valmis enne järgmiseid Riigikogu valimisi.

Lubadus: Võimaldame üld- ja kutsehariduskoolide õpilastele ja õpetajatele tasuta külastada muuseume.
Küsimus: Kas see puudutab kõiki muuseume, kui palju see võiks maksma minna ja kust te selleks raha võtate?

See puudutab avalik-õiguslikke muuseume ning maksumus sõltub külastajate arvust. Meie eesmärgiks on näidata võimalikult paljudele noortele kätte tee muuseumite maailma.

Lubadus: Alustame Eesti 100. juubeliaastal Rahvusooper Estoniale uue maja ehitust.
Küsimus: Kuhu peaks teie arvates selle maja ehitama ja millist rahastamisskeemi kasutama?

Tegemist on nii auväärse asutusega, mida ihkaks endale loomulikult iga Eestimaa omavalitsus, kuid kõige tõenäolisemalt ehitatakse see siiski pealinna. Muide, 2010. aastal leidis rahvusooperi laienemist analüüsinud nõukogu, et parim koht oleks Admiraliteedi basseini ja sadama vaheline ala, kuid tagavaraks valiti veel viis sobivat kohta Tallinnas.

Nii suuremahulise projekti rahastuse peab ilmselt kokku saama riigieelarveliste, Euroopa Liidu ja sponsorite vahenditega. Teame ju legendi, kuidas luuletaja Juhan Liiv tahtis anda oma pintsaku Estonia teatri- ja kontserdimaja ehituseks - loodame, et uue maja ehituse raha saadakse kokku nii, et ükski poeet säärast ohverdust tegema ei pea.

Lubadus: Loome Eesti filmitööstuse arendamiseks Eesti Filmi Fondi, mille eesmärgiks on pakkuda investeerimistoetust filmiproduktsioonile Eestis.
Küsimus: Kuidas selline süsteem peaks välja nägema ja kui suur olema toetus?

Filmitööstuse toetamise eesmärgiks on läbi välis- ja kaastoodetavate filmiproduktsiooni projektide toetamise aidata kaasa Eesti majandusse ning audiovisuaalsektorisse (AV) täiendavate rahaliste ressursside ligimeelitamisele. Professionaalne filmitootmine on ajamahukas ning kulukas ettevõtmine, mille tegemisest saavad kasu ka kaasnevad sektorid, kes teenindavad produktsioone, nt hotellid, reisikorraldajad, toitlustusettevõtted, transpordifirmad, iluteenindus, jne. Spetsialistide hinnangul peaks investeeringutoetuse iga väljaantud ühe euro majandusse tagasi tooma keskmiselt ca viis eurot Eesti majandusse.

Fondi aastane eelarve oleks ca üks miljon eurot ning projektidele antav toetus sõltub produktsiooni kogumaksumusest. Näiteks täispika filmi puhul on investeeringu saamise eelduseks produktsiooni eelarve vähemalt 750 000 eurot, dokumentaalfilmi puhul vähemalt 100 000 eurot. Toetuse suurus võiks olla ca 20 protsenti produktsiooni eelarvest.

Üldised küsimused kõigile erakondadele:

Kui palju on vaja lisaraha, et täita täies mahus teie erakonna valmisplatvormis üles loetud kultuuriprogramm (lisaks olemasolevale rahastusele)? Kas te olete selle kokku arvestanud?

Lähtudes sellest, et võtame eesmärgiks 3 protsenti riigieelarvest eraldada kultuurile, siis tuleb valdkonda lisada 60 miljonit eurot. Sellele lisaks Rahvusooperi uue maja ehitus, mille kogumaksumus võib olla ca 100-130 miljonit eurot (kuna tegemist on pikaajalise projektiga, siis seda arvutustesse ei lisanud),

Kui suur protsent riigieelarvest peaks minema kultuuriministeeriumi eelarvesse?

Kolm protsenti.

Milliseid alternatiivseid vahendeid peate võimalikuks kultuuri rahastamisel?

Kultuuri rahastamisele saab anda omapoolse panuse erakapital, millest on ka palju positiivseid näiteid. Tõsi, erakapitali investeeringuid suudab rohkem meelitada nn kõrgkultuur - nt rahvusooper või suured teatrid. Väiksemad ja kogukondlikud kultuuritegevused jäävad tihti tegijate endi või omavalitsuse rahakotist sõltuma. Kindlasti on vajalik ka järjepidev teavitustöö nii Eesti kui ka Euroopa Liidu projektidest, mille abil on võimalik toetuseid saada.

Kuidas soodustada erakapitali kaasamist kultuuri rahastamisse?

Lisaks kultuuritegijate omapoolsele tegevusele erakapitalile reklaamivõimaluse pakkumisel tuleb kultuuri rahastajaid igal tasemel tunnustada. Siin on kindlasti oma roll ka meedial, kellepoolne kiitus ja kajastus kultuuri rahastajatele toob kindlasti positiivseid tulemusi ja uusi huvilisi.

Kuidas kavatsete lahendada vabakutseliste tervisekindlustuse probleemi?

Vt. ülalpool

Palun nimetage kümme kultuuriinimest, kes kandideerivad erakonna nimekirjas, koos järjekorranumbriga.

7. Priit Toobal (endine Suure-Jaani valla kultuurinõunik)
19. Anneli Ott (Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht)
40. Elena Glebova (iluuisutamine)
50. Avo Keel (võrkpall)
61. Andre Laine (rahvakultuur)
68. Peeter Rebane (kontserdikorraldus, filmitööstus)
72. Meelis Pai (näitekunst)
76. Aini Härm (muusikapedagoog, Tallinna Kultuuriväärtuste ameti juht)
120. Jüri Kuuskemaa (muinsuskaitse)
123. Mait Maltis (muusika)
124. Heidy Tamme (muusika)
125. Jüri Ratas (Korvpalliliidu president)
Kuna aga ka ajakirjandust võib pidada kultuuri osaks, siis lisaks:
3. Enn Eesmaa
8. Marika Tuus-Laul
17. Peeter Ernits
35. Heimar Lenk
39. Vladimir Velman
69. Natalja Malleus