/nginx/o/2009/06/30/199839t1h5b54.jpg)
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et väeüksuste praktika ajateenijate isikuandmete töötlemisel on mõnes osas õigusvastane. Näiteks soovitab ta loobuda ajateenija rahvuse, rahaliste kohustuste ja alkoholi- või muude sõltuvuste kohta andmete kohumisest.
Õiguskantsler saatis väeüksuste ülematele soovituse lõpetada ajateenijatelt niisuguste andmete kogumine, mille töötlemiseks ei ole õiguslikku alust ning mille küsimiseks puudub teenistuslik vajadus.
Tederi hinnangul pole näiteks selge, miks küsitakse ajateenijalt tema rahvust ning ta soovitab selle lõpetada. Küll aga peab õiguskantsler väljaõppe seisukohalt oluliseks keeleoskuse kohta andmete küsimist, milleks ei ole samuti praegu õiguslikku alust – selleks võiks õiguslikud alused luua.
Vajalikuks ei pea õiguskantsler ka ajateenijatelt kõikide rahaliste kohustuste kohta küsimist, sest õigusest tulenevalt pole väeüksusel võimalusi aidata ajateenijat, kellel on korteriüür, eluasemelaen, trahv või muu selline maksmata. Küll aga on asjakohane küsida ajateenijatelt, kas nad on võtnud õppelaenu, sest väeüksuse tõendi alusel peatub ajateenistuses viibimise ajaks õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine.
Samuti soovitab õiguskantsler lõpetada ajateenijatelt ankeetides senisel moel nende alkoholi, narkootikumide või psühhotroopsete ainete sõltuvusprobleemide kohta küsimise. Õigusvastane on nõuda ka ajateenijatelt infot nende karistatuse, organisatsioonidesse kuulumise, pere transpordivahendite kohta ning see tuleb lõpetada.
Erinevad ankeedid
Ajateenijate andmete kogumiseks kasutatakse väeüksustes ankeeti, milles küsitavate andmete hulk ja koosseis erineb väeüksuseti.
«Põhiseadus tagab igale inimesele õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele ning enesemääramisele, mille üheks osaks on ka informatsioonilise enesemääramise õigus,» tuletab Teder meelde. «See seab olulised piirid ka riigi tegevusele isikuandmete töötlejana.»
«Isikuandmeid ei tohi koguda rohkem, kui see on vältimatult vajalik teatud ülesannete täitmiseks. Kui isikuandmete kogumiseks ei ole seaduses antud alust, kuid nende kogumiseks on põhjendatud (nt teenistuslik) vajadus, võib andmeid koguda üksnes isiku nõusolekul ning nõusoleku andmine peab olema vabatahtlik ja selgelt teadlik,» märkis õiguskantsler.
Sel juhul peab nõusoleku võtmisel ajateenijale selgitama, miks neid andmeid kogutakse, kellele neid edastatakse ja kuidas kasutatakse, et ajateenija saaks langetada teadliku otsuse nõusoleku andmise kohta.
Kokkuvõttes leidis õiguskantsler, et ajateenijatelt andmete kogumine on olulisemas osas õiguspärane.
Teder saatis soovituse üheksa väeüksuse ülemale ning teadmiseks kaitseministeeriumile, kaitseressursside ametile, Kaitseväe peastaabile ning andmekaitse inspektsioonile. Õiguskantsler palub pataljoniülematel hiljemalt kahe kuu jooksul soovituse kättesaamisest arvates teada anda, mida kavatsetakse õigusvastase andmetöötluse vältimiseks ette võtta.