/nginx/o/2015/01/31/3724343t1h147b.jpg)
Kuidas saavutada infotehnoloogia valdkonnas edu vaid 1,3-miljonise rahvaarvu juures, arutasid viie erakonna esindajad Tallinnas Skype'i kontori ruumides.
Poliitikud probleemidest ITs: inimeste puudus on põhiline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Debati «Eesti infoühiskond 2020" alguses ütles sotsiaaldemokraat Ott Pärna, et IT kirjaoskus on sama vajalik nagu korrutustabel. «Kui tahame IT läbi ühiskonda paremaks teha, siis kitsaskoht on IT oskustega inimeste olemasolu,» vahendas Pärna sõnu ürituse pressiesindaja. Temaga nõustus Vabaerakonna peaministrikandidaat Artur Talvik: «Mina investeeriksin ajudesse ja see on põhiline.»
Inimeste puudus infotehnoloogia valdkonnas on endise haridusministri Jaak Aaviksoo (IRL) sõnul peamine takistus nii era- kui riigisektoris. «Peaksime väliskompetentsile olema avatud nii, nagu on avatud see maja siin,» viitas Aaviksoo Skype'i kontorile.
Keskerakonda esindanud Rene Toomse nõustus: «Inimeste puudus on probleem. Meil on vaja inimesi juurde IKT valdkonda.»
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe, reformierakondlase Kalle Pallingu hinnangul on rahvusvaheliste pädevate spetsialistide Eestisse toomiseks vajalik luua neile toimiv tugiteenuste süsteem. «Algab muidugi sellest, et lennuühendused pole meil piisavalt head. Aga vastata tuleb ka küsimustele, kus õpivad tema lapsed ja mida hakkab tegema pere teine pool,» tõi Palling näiteid.
Eesti haridussüsteem peaks enam soosima laste huvi reaalainete vastu, arvasid poliitikud. Kõik pidasid vajalikuks suurendada infotehnoloogia valdkonna haridusele suunatavaid ressursse. Endine haridusminister Aaviksoo oli selles kõige konkreetsem, pidades vajalikuks IT Akadeemia vahendite kolmekordistamist.
Ürituse kokkuvõttes ütles ITLi president Anneli Heinsoo, et erakondade programmides ja debatil esitatud mõtetes on hea näha palju ühist erasektori visiooniga. «Ootame peale valimisi uuelt valitsuselt konkreetseid tegusid ressursside suurendamiseks IKT hariduses. Ja kindlasti ka seda, et IT-kompetentsid leviksid kõikjale majanduses. Kui räägime välismaalaste siia meelitamisest, siis on vajalik astumine ühte sammu ülikoolidega, et seda kaudu inimesi siia tuua,» märkis Heinsoo.
Poliitikute debati korraldas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, mis ühendab valdkonna ettevõtteid ning arendab nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda. Eesti IKT sektoris töötab ligi 20 000 inimest ja sektori käive on rohkem kui 3,6 miljardit eurot.