/nginx/o/2015/01/28/3714267t1hcf88.jpg)
Lumerõngasõidu ehk snowtubing’u radadele ei ole kehtestatud rahvusvahelisi standardeid ning kõik sellised rajad ehitatakse vastavalt mäe profiilile.
Lumerõngaradadel puuduvad rahvusvahelised standardid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgamaal Otepääl tegutseva spordikeskuse Winterplace juhataja Siim Kalda ütles intervjuus Kuku raadiole, et üle maailma on rajatud väga erinevaid lumerõngasõidu radasid.
«Mõned neist on väga laiad, mõned kitsad. Kõige tähtsam on ohutus,» rääkis Kalda.
Tema sõnul on lumerõngasõiduga tegeledes soovitav kanda kiivrit, kuna suurtel kiirustel on õnnetused kerged juhtuma. Kalda soovitab kanda kiivrit ka nendel, kes lähevad oma kelguga mõnele reguleerimata nõlvale sõitma.
Kalda sõnul tuleb talispordikeskuse vaadata sõiduradadel ohtlikumad kohad kriitilise pilguga üle iga päev ja vastavalt vajadusele neid kohendada. Ta rõhutas, et enne lumerõngaga sõitma minekut tuleb inimest alati instrueerida, kuidas lumerõngal istuda, kuidas käituda, mida teha pärast peatumist ja mida kindlasti teha ei tohiks.
Valgamaal Otepää külje all asuvas Ansomäe suusakeskuses peetud firma talvepäev sai eile traagilise lõpu, kui lumesõidurõngastest ehitatud rongi tagant pudenenud kaks lumerõngast rajalt välja lendasid ning slaalominõlval vastu suuri männipuid põrkasid.
Õnnetuses hukkus 49-aastane naine ning 48-aastane naine sai vigastada.