Riigikogu tegi valitsusele ettepaneku luua elatisabifond

Ettepaneku tegemise poolt hääletas 61 saadikut kõigist fraktsioonidest ning selle vastu oli kaheksa Reformierakonna ja üks IRLi kuuluv riigikogu liige.

Otsuse kohaselt peab elatismaksete garanteerimise süsteem rakenduma 2016. aasta algusest. Riikliku elatisabifondi ülesanne oleks maksta last kasvatavale vanemale õigeaegselt elatisabi vähemalt miinimummääras, milleks on seaduse järgi pool miinimumpalgast, ning nõuda makstud summad sisse elatise maksmise kohustusest kõrvale hoidvalt vanemalt.

Opositsioonifraktsioon viitas eelnõu seletuskirjas uuringutele, mille järgi toetab Eestis elatisraha garanteerimise lahenduse loomist tugev enamik ühiskonnast. «Poolehoidu on väljendanud nii üksinda last kasvatavate vanemate eest seisvad organisatsioonid kui ka lapsest lahus elavaid vanemaid esindavad organisatsioonid. Ühiselt on leitud, et Eestis hetkel toimiv süsteem ei ole lapsesõbralik ning ei toeta ka vanemaid probleemide lahendamisel,» märkisid saadikud.

Praegu on üksinda last kasvataval vanemal võimalik pöörduda elatisraha määramiseks kohtusse, kuid kohtutee võib kujuneda pikaks ning elatisraha määramisel ei pruugi üksikvanem raha alati saada. Vanem võib anda nõude sissenõudmiseks kohtutäiturile, kuid praktikas ei taga ka see elatisraha tegelikku maksmist, märkis IRLi fraktsioon.

Täitemenetluses on praeguse seisuga 9000 elatisnõuet, millest tulenev võlgnevus on suurem kui 10 miljonit eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel avaldatud elatisvõlgnike nimekirjas on peaaegu 700 võlgnikku ja nende arv on opositsioonisaadikute sõnul aasta-aastalt kasvanud.

IRLi kuuluv Margus Tsahkna ütles täna riigikogus, et järgmisel aastal tuleks fondile riigieelarvest niinimetatud garantiisummana ette näha hinnanguliselt 10–15 miljonit eurot. «See on kahe otsaga süsteem selles mõttes, et ühtpidi me võtame riigi poolt kohustuse nendele lastele see elatis välja maksta igakuiselt, aga teistpidi me ju hakkame ka sisse nõudma seda elatisraha,» ütles ta.

Tsahkna hinnangul peaks fondi haldama hakkama rahandusministeerium, kes peaks tagama, et fond hakkab efektiivselt tööle ja iga-aastane miinus oleks võimalikult väike. «Ehk siis iga-aastane riigieelarve koormus sõltub tulevikus laias laastus ka sellest, kui palju me suudame neid elatisraha võlgu reaalselt tagasi nõuda sellesse fondi,» lisas ta.

Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.