/nginx/o/2015/01/26/3706779t1hcde5.jpg)
Kas luua riiklik fond, mis tagaks üksikvanemate lastele elatismaksed, arutatakse täna sotsiaalkomisjoni avalikus istungis.
Avalik istung riigikogus: kas riik peaks hoolimatute vanemate asemel lastele toetust maksma?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühe vanemaga perede toimetuleku määrab paljuski see, kas lahuselav vanem panustab laste ülalpidamisse ja kasvatamisse,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof pressiesindaja vahendusel. «Kuigi üksi lapsi kasvatavad vanemad on võrdlemisi kõrgelt haritud ja 70 protsenti neist töötab, on nende sissetulek võrreldes teiste peretüüpidega oluliselt madalam.»
Ühe vanemaga perekondade keskmine netosissetulek leibkonnaliikme kohta oli 2013. aastal 314 eurot kuus.
91 protsenti juhtudest on lapsi kasvatavaks vanemaks ema. 2014. aastal oli elatisvõlglasi enam kui 9000 ja regulaarselt sai elatist umbes 8000 vanemat ehk ligi 30 protsenti peredest.
«Oluliseks pingeallikaks on ka laste hooldusõigust puudutavad vaidlused ning pere- ja tööelu ühildamise keerulisus,» lisas Pikhof.
Riigikogu otsustab 27. jaanuari istungil, kas teha valitsusele ettepanek töötada välja riikliku elatisabi fondi põhimõtted. Fond tagaks lapsele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Sotsiaalkomisjon otsustas oma 20. jaanuari istungil saata elatisfondi puudutava otsuse «Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele» eelnõu Riigikogu täiskokku lõpphääletusele.
Avalikule istungile on kutsutud sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri kantselei, Lastekaitse Liidu, MTÜ Üksikvanema Heaks, Lastevanemate Liidu ja MTÜ Lapse Huvikaitse Koda esindajad.
Postimees näitab istungi otseülekannet kella 11st kella üheni siinsamas.