Kiiret taastumist pole pankade prognoosi järgi loota

Tõnu Palm

Nordea Eesti peaökonomist

A rvestades maailmaturul valitsevat hinnasurvet põllumajandus- ja toidutööstuse toodetele, ei tõota Euroopa põllumeeste jaoks tulla just lihtne aasta. Kindlasti on keerukas eeskätt Euroopa ja Eesti piimatootjate, aga ka töötlejate olukord, sest alates ülemöödunud aasta novembrist püsivad Euroopas piimahinnad languses (Eestis alates 2014 aasta II kvartalist).

Piimatoodete hindade areng püsib antud sektori esindajate hinnangul määramatu. Kindlasti tuleb arvestada laiemate mõjudega kui Venemaa, kuna Euroopa piimahinnad olid languses juba kaugelt enne Venemaa impordipiiranguid.

Möödunud aasta alguses alanud Euroopa piimahindade languse põhjusteks olid eeskätt headele aastatele järgnenud ELi tootmismahtude kasv, Aasia väiksem nõudlus (sh Hiina piimapulbri varude kasvu aeglustumine, mis kulmineerus septembris, mil import kahanes 12 protsendini eelnenud kuude mahust) ja globaalse suurtootja Uus-Meremaa tootmismahtude kasvuootused. Uus-Meremaa ja ELi piimatootmine suurenes jaanuarist septembrini märkimisväärsed 6 protsenti. Aasta lõikes jätkus samas USA tootmise kasv.

Veebruarikuus alanud piimahindade langusele Hiina turul lisandusid augustikuus Venemaa impordipiirangud, mis lõikasid teravamalt Balti riikide, Soome, aga ka näiteks Hollandi tootjate tulusid. Eesti piima ja piimatoodete ekspordimaht oli oktoobris ja novembris enam kui 30-protsendises aastalanguses. Venemaa sanktsioonide alla käiva ELi toodangu ekspordi väärtus küündis 2013. aasta ekspordistatistika andmeid arvesse võttes konservatiivsel hinnangul 5,1 miljardi euroni. See moodustab umbes 4,2 % ELi põllumajandus- ja toidusektori ekspordimahust.

Võtab aega, kuni Euroopa tootjatel õnnestub leida täiendavaid turge olukorras, kus ka teised suurtootjad otsivad aktiivselt turustamise võimalusi. Näiteks Austraalia tootjad kavandavad võimalusi laiendada eksporti Indiasse. Suur-britannias on hinnasurve toonud juba kaasa piimatootjate pankrottide kasvu (2 kuni 3 tootjat nädalas lahkuvad areenilt). Ka varasemate kriiside käes karastunud põllumajandussektori jaoks on sedavõrd ootamatud ja ulatuslikud hinnakõikumised kahtlemata suureks probleemiks.

Määramatu tuleviku juures on põhjust jääda konservatiivseks. Venemaa sanktsioonid on esialgu kehtestatud aastase horisondiga, kuid isegi nende lõppedes ei taastu endine olukord niipea. Venemaa majandus seisab madalate toornaftahindade juures silmitsi majanduslangusega ja uusi investeeringuid hoiab tagasi lahendamata geopoliitiline konflikt. Venemaa importi piirab nõrgenenud rubla ning aeglustunud palgakasv.

Pikaajaliselt on aga piima tootmisel ja töötlemisel ning oma brändi arendamisel kindlasti helgem perspektiiv. Põllumajandus on Eestis kasvav majandusharu, mis on teinud läbi kiire arengu. Vajame sellel aastal kübeke head õnne ning kindlasti koostööd tarbijate, tootjate, regulaatorite ja finantseerijate vahel, et saada ühiselt üle ajutistest raskustest.

Eesti osalemine ELi ühisturul parandab kindlasti Eesti tootjate väljavaadet.

Heido Vitsur

LHV majandusekspert

L ühike vastus oleks, et «praeguse» kriisiga peab meie põllumajanduse ja toiduainetetööstuse sektor arvestama ilmselt väga kaua ning kriis ei ole enam oma olemuselt üldsegi ainult praegune, sest sellel on nüüd rohkem põhjusi kui üksnes Ukraina.

Eesti eksportööridele oleks tänaseks hetkeks tõsised probleemid tekkinud ka siis, kui Ukrainas poleks möödunud aastal midagi juhtunud. Raskuste põhjuseks oleks siis olnud loomulikult nafta ja koos sellega teiste kütuste hindade enam kui kahekordne langus ja Venemaa majandusliku käekäigu, sealhulgas ka rubla vahetuskursi ning impordivõime ülisuur sõltuvus kütuste ekspordist saadavatest tuludest.

Kui nafta hinna alanemisele lisada veel krediidikraanide kinnikeeramise mõju, siis on selge, et toiduainete, samuti muu eksport Venemaale ei saa praegu mitte kuidagi taastuda. Ka kolmandate riikide arvelt.

Lähiajast natuke kaugemale vaadates tuleb meil arvestada, et üpris tõenäoliselt ei küündi nafta hind enam õige pika aja jooksul 100 dollari piirini. Pigem jääb see 60 ja 80 dollari vahele. See tähendab, et rubla jääb ka muude tingimuste normaliseerumisel euro suhtes tunduvalt nõrgemaks kui möödunud perioodil. Nii et ka embargo ja sanktsioonide tühistamise korral peavad meie tootjad jätkuvalt arvestama nõrgema rubla ja Vene turu vähenenud ostujõuga.

Lisaks peame arvestama, et juhtugu Venemaal ja mujal mida tahes, soosib praegune olukord rohkem kui kunagi varem Vene enda põllumajandus- ja toiduainete sektorit. Seetõttu tuleb pärast võimalikku olukorra normaliseerumist meie eksportööridel arvestada lisaks Vene turu väiksemale ostujõule kohalike tootjate tugevnenud konkurentsiga.

Kõigele vaatamata võib eeldada, et poliitilise olukorra normaliseerumisel mingisugune nišš meie eksportööridele Venemaal siiski avaneb, kuid praeguse olukorra kestmine ei võimalda sedagi. Poliitiliste arenguvõimaluste prognoosimist ma enda peale ei võta.

Tõnu Mertsina

Swedbanki peaökonomist

E esti kaupade eksport Venemaale vähenes eelmise aastal (esimese 11 kuu jooksul) 17 protsenti, kusjuures langus süvenes aasta lõpupoole. Kõige enam aitas langusele kaasa mehaaniliste seadmete (peamiselt ehitusmasinate) väljaveo vähenemine. Põllumajandussaaduste ja toiduainete ekspordi vähenemine moodustas samuti suure osa – ligikaudu viiendiku – Venemaa suunalise ekspordi vähenemisest, sealhulgas piima ja piimatoodete väljaveo vähenemine oli 15 protsenti.

Mõistagi häirib sisseveokeeld kõige enam piimatootjaid. Juba möödunud aasta talvest hakkas piima ja piimatoodete eksport Venemaale tugevasti kukkuma ning alates sanktsioonide kehtestamisest piima müük Venemaale peatus. Kuna sanktsioonid kehtestati ELi riikidele, siis ei saa seda enam teha ka Läti ja Leedu kaudu. Nii väheneski kogu piima ja piimatoodete eksport Eestist eelmise aasta teisel poolaastal (kuni novembrini) enam kui viiendiku võrra. Lisaks Venemaa turu ärakukkumisele oli nii suure ekspordikäibe languse taga piimahinna tugev langus.

Detsembris langesid maailmaturul piimahinnad aastases võrdluses enam kui kolmandiku võrra. Lisaks Venemaa sanktsioonidele on piimahinna languse taga ka juba varem mõju avaldanud piimatootmise kiire kasv Euroopas. Samas pole nõudlus piisavalt kiiresti järele tulnud, import Hiinast on aga oodatust väiksem. Tulemuseks on ületootmine, kus nõudlusega tasakaalu leidmiseks läheb tublisti aega. Ehk teisisõnu võivad piimahinnad jääda madalaks veel pikemaks ajaks.

Lisaks piimahindadele on tänu headele saakidele olnud maailmas languses ka teraviljahinnad. Tõsi küll, teraviljahindade languse põhi jäi ilmselt eelmise aasta keskele ning see on tasapisi taanduma hakanud. Kuigi lihahinnad on maailmaturul tõusuteel, ei lase seakatk meie sealihahindadel tõusta.

Meie hinnangul langevad maailmaturul toiduainete hinnad dollaris, kuid arvestades euro nõrgenemist, muutub nende import mõnevõrra kallimaks. See tähendab Eestis toiduainete hindade tõusu alates aasta teisest poolest. Järgmisel aastal kerkivad toiduainete hinnad nii dollaris kui euros.

Tõenäoliselt jäävad Venemaa kehtestatud sanktsioonid sel aastal püsima ning see mõjutab negatiivselt eelkõige meie põllumajandussektorit ja toiduainetetootjaid. Tugevam mõju on piimatootjatele. Vähemal määral mõjutavad Venemaa sanktsioonid veel transpordisektorit ja hulgikaubandust.

Sanktsioonide otsene mõju Eesti kogumajandusele jääb suhteliselt tagasihoidlikuks. Küll aga vähendab Venemaa kriis mitmete meie kaubanduspartnerite ekspordivõimalusi, mis omakorda pärsib nende majanduskasvu ja avaldab sellega kaudset mõju Eesti ekspordivõimalustele laiemalt. Rubla ostujõu nõrgenemine ja reaalpalga langus Venemaal mõjub negatiivselt meie idanaabrite välisreisimisele.

Koos kapitali lahkumisega Venemaalt (eelmisel aastal üle 100 miljardi dollari) on Venemaa investeerimishuvi ka Eestis mõnevõrra kasvanud ning näiteks möödunud aastal suurenes meil Hollandi ja Läti kõrval kõige enam Venemaa välisotseinvesteeringute hulk (5% kogu investeeringutest Eestis). Samal ajal Eesti välisotseinvesteeringud Venemaal vähenesid.

Venemaa majandus jääb sel aastal langusesse ning kuna tegemist on struktuursete probleemidega, ulatub mõõn tõenäoliselt ka järgmisse aastasse. Koos sanktsioonidega on Venemaa üha enam asendamas importi kohaliku toodanguga, kuna uute turgude leidmine võtab aega. Nõrgenev rubla muudab sisseostetud kaubad kallimaks ning pidurdab investeerimist. Investeeringutele mõjub kahjulikult ka ettevõtete ja investorite halvenenud kindlustunne.

Teatavasti sõltub Venemaa majandus oluliselt energiasektorist ning selle riigieelarve nafta ja gaasi ekspordituludest. Seetõttu mõjutab madal naftahind meie idanaabreid rängalt. Kiirenev inflatsioon tähendab reaalpalkade langust ning tarbimise nõrgenemist. Kuigi tööpuudus on ametlikult praegu veel madal, hakkavad probleemid majanduses seda kindlasti suurendama. Tööpuuduse kasv koos reaalpalga vähenemisega võib aga tekitada ühiskondlikku rahulolematust, mistõttu tuleks Venemaa valitsusel tõsisemalt tegeleda oma majanduse reformimisega ning samuti rahuneda suhetes Ukrainaga.

Aivar Rehe

Danske Banki tegevjuht

Danske Banki põllumajandussektori krediidirisk, mis sõltub majandussuhetest Venemaaga, on piiratud ja ebaoluline, jäädes alla 0,5%.

Lisaks on nimetatud sektori kaubavahetus Venemaa turuga kaudne. Üldise kommentaari korras prognoosime, et kehtestatud Venemaa poolsed piirangud jäävad kehtima 2015. aastal, sest poliitilises kliimas ei ole märke rahumeelsete lahenduste suunal. Usume, et Eesti põllumehed ja ettevõtjad on kõik toodangu turustamise muudatused juba vajalikul määral teinud.

Peeter Koppel

SEB privaatpanganduse strateeg

Minu hinnangul kestab Vene kriis, kuni nafta hind on püsinud vähemalt poolteist aastat praegusest tasemest 100 protsenti kõrgemal või Venemaal käivituvad struktuursed reformid, mis võimaldavad Venemaal hakata lõpuks ometi väärtusahelas kõrgemale liikuma ning eksporditavaid toormeid vääristama. Kumbki neist stsenaariumitest ei tundu praegu kahjuks eriti realistlik.