/nginx/o/2019/07/13/12361981t1h2250.jpg)
/nginx/o/2015/01/19/3694283t1h4575.jpg)
Eile kuulutati sõnavõistluse võitjaks «nuhvel», mis peaks hakkama asendama «phabletʼit» (nutitelefon, mis meenutab suuruselt hoopis tahvelarvutit), ent telekommunikatsiooni ettevõtted «nuhvlile» edu ei ennusta.
Uutele sõnadele menu ei ennustata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tele2 Eesti tootesortimendi juht Risto Taliaru vastas, et «phablet» ei ole laensõnana küll suupärane, ent inimesed saavad sellest siiski aru. «Pigem oleme kasutanud sõna «tahveltelefon». Kuna «nuhvel« ei kirjelda tegevust, siis on kliendil sellest esialgu keeruline aru saada. «Nuhvlist» võiks ametlikus tootekeeles rääkida aasta-paari pärast, kui see on rahva seas kasutusse läinud,» arvas Taliaru.
Mis puudutab uut keeleuuendust tehnoloogiavaldkonnas, siis Elisa suhtekorraldusjuhi Marika Raiski sõnul kasutatakse nende asutuses pigem «tehvel». Ametlikuks tootekategooriaks nad seda siiski ei pea ega plaani seda ka tooteetiketil kasutusele võtta.
Eesti Telekomi hinnangul on uute eestikeelsete sõnade tulek vägagi positiivne. Samuti on võetud varasemaid uudissõnu või võõrsõnade eestikeelseid vasteid aktiivselt kasutusele.
Naljakad, kuid mitte omanäolised
«Hetkel on aga viimane sõnavõistlus alles nii värskelt lõppenud, et me pole sealt tulnud uute sõnade kasutuselevõtmist veel arutanudki,» sõnas kommunikatsioonidirektor Kaja Sepp, kellega nõustus ka Raiski.
Erinevalt keelevõistluse žüriist oli Samsungi Eesti esinduse kollektiivi lemmiksõna «nutistu». «Võistluse üldvõitjaks valitud «nuhvel» on küll humoorikas ja meeldejääv, kuid sellel on ka omad nõrkused. See võib tekitada seoseid sõnadega «vuhvel» ja «tuhvel»,» kommenteeris ettevõtte tootekoolitaja Madis Einpalu.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Keele Instituudi ja Postimehe korraldatud sõnavõistluse käigus valiti välja järgmised sõnad: «nuhvel» («phablet»), «sujundama» («streamline»), «kolmekogu» («kolmepoolsed läbirääkimised»), «idutekst» («non-paper»), «nutistu» («asjade internet»), «naksik» («viraalne»), «võimestama» («empower»), «huvipool» (varem «sidusrühmad»), «nöha» (nohu ja köha korraga), «aasristmik» (mitmetasandiline ristmik).
Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa ei usu, et need sõnad kasutusse lähevad. «Nad on natuke naljakad minu arvates. Nad ei ole piisavalt omanäolised, et meelde jääks. Ma olen neid küll lugenud, aga ikka ei ole meeles,» lausus ta.
Maanteeametil ja ametiühingutel alternatiivid olemas
Riigikogu kantseleil ei ole veel kujunenud ühest seisukohta uute sõnade kasutusele võtmise suhtes. Pressinõunik Kati Varblane märgib: «Kantselei soov on, et tekstid oleksid lihtsalt loetavad ja hõlpsalt arusaadavad. Peame ka jälgima, kui laialdaselt uudissõnad igapäevasesse kasutusse võetakse.»
Ka maanteeamet tõdeb, et uus sõna «aasristmik» jõuab kindlasti nende dokumentidesse siis, kui uudissõnast on saanud kindla- ja ühemõisteline tavasõna. Ameti kõneisik lisab: «Kui kiigata maanteede projekteerimisnormide leheküljele 112, siis tõenäoliselt on uudissõna pakkujad silmas pidanud «ristikheinristmikku».»
Küsimusele, kas Eesti Ametiühingute Keskliit oleks nõus võtma kasutusele «kolmekogu», vastas Peep Peterson, et nemad juba tegelikult kasutavad sõna «kolming».