:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2015/01/19/3693773t1h25f6.jpg)
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani räägib usutluses, mis on koduvägivallavastases tegevuses seni kahe silma vahele jäetud ja miks peaks pandimajades keelama sularahaga arveldamise.
Tellijale
1000-eurone palk ei meelita politseisse tööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
-Alanud aasta tõi tööd juurde patrullpolitseinikele, kes pärast kriminaliseerimise määra tõusu 200 eurole peavad vormistama poevarguste otsuseid, sest enamik neist vargustest kvalifitseerub nüüd pisirikkumiseks. Samas on Tallinna-suguses suures linnas palju muid kiiresti politsei sekkumist vajavaid kohti.
Politsei jaoks pole vahet, kas tegu on kuriteo või väärteoga, reageerima peab sellele ikka nii nagu varemgi. Muidugi, kui varas on juba käes ja kaupluses turvatöötajate valve all, siis on arusaadav, et politsei ei pea sinna vilkuritega kohale kihutama. Kui on toimunud pisivargus ja kõik juhtunu asjaolud selged, lõpetab patrull muud tähtsamad väljakutsed ja suundub seejärel kohapeale, kus võib selle rikkumise vormistada kiirmenetlusena.
-Patrullidele tuleb seega paberitööd juurde?
Jah, võib-olla tuleb nüüd neid sündmusi juurde, mida patrull peab kohapeal lahendama, aga see ei ole midagi hirmsat. Oluline on, et menetlus oleks lihtsam.
-Korrakaitsepolitsei on aastaid töötanud miinuses, lahkujate tõttu ei jätku inimesi olemasolevatele ametikohtadele. Kas veebruarist saadav kõrgem palk on olukorda muutnud?
Tänavale patrulli võtaksin ma kohe täna juurde vähemalt 15 inimest.