/nginx/o/2010/05/14/367463t1he272.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) kutsub Tööandjate Keskliitu loobuma kõrghariduse rahastamise osas loosunglikest sõnumitest ning keskenduma sisulisele arutelule.
Tudengiliit: tööandjad lammutavad Eesti kõrgharidust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on hea meel, et tööandjad on asunud tegelema kõrgharidusküsimustega. Üllatav on aga näha, et kõrghariduse rahastamise küsimusele lähenetakse propagandistlikult, unustades ära sisulise arutelu,» märkis EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmete kohaselt maksab 52 protsenti üliõpilastest Eestis praegu õppemakse. Samas näitab kevadel läbiviidud EÜLi uuring, et Eestis on Euroopa võrdluses ülisuur töötavate tudengite osakaal ning seejuures kulutavad Eesti üliõpilased vähim aega õppetööga seotud tegevustele.
«Arvamus, et tasulise kõrghariduse puhul lähevad noored õppima kutsekoolidesse, pole usutav. Olukorras, kus iga teine Eesti tudeng juba maksab õppemaksu, pole tudengite huvi kõrghariduse omandamise vastu vähenenud, vaid pigem suurenenud,» rääkis Mälzer.
«Samuti tuleb mainida, et riigikogu kinnitatud Eesti kõrgharidusstrateegia kohaselt on universaalne haridustase Eestis kõrgharidus, mitte kutseharidus. Kui Eesti ambitsiooniks on saada Põhjamaade tiigriks, siis pelgalt kutseharidusega seda ei saavuta,» lisas Mälzer.
Täielik tasulisele kõrgharidusele üleminek suurendab EÜLi hinnangul tudengite motivatsiooni minna õppima lähiriikide kõrgkoolidesse, kus kõrghariduse omandamine on tasuta ning kus on olemas vajaduspõhised üliõpilaste toetussüsteemid.
Kui üliõpilasel on valida, kas õppida tasulises Eesti kõrgkoolis või tasuta Rootsi, Soome või Taani kõrgkoolis, siis võib Mälzeri sõnul arvata, et arvestatav hulk tudengeid läheb omandama kõrgharidust välismaal.
«Tasuline kõrgharidus nõrgestab Eesti kõrgkoolide konkurentsivõimet ning sunnib neid tudengite pärast konkureerima koolidega üle maailma,» märkis Mälzer.
Seoses kõrghariduse rahastamisega seonduvate probleemidega kutsub EÜL tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe avalikule debatile, et ta kaitseks oma seisukohti tasulisele kõrgharidusele ülemineku osas.
«Leiame, et kõrghariduse rahastamise alane arutelu ei peaks toimuma ainult kabinettide vaikuses. Ootame tööandjaid, kes räägivad tasulisest kõrgharidusest, üliõpilastele külla, et oma seisukohti ka avalikult kaitsta,» lisas Mälzer.