Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/01/15/3681799t1hd112.jpg)
Lasnamäel elab 28 protsenti Tallinna elanikkonnast – 115 654 inimest. Nõukogude ajast on «kingituseks» saadud tohutu kogus paneelmaju, kuid ehitamata jäeti majade vaheline ruum ja vaba aja veetmise kohad.
Numbrite järgi Tartust suurem linnaosa on problemaatiline ja lõpuni valmis ehitamata modernistlik eksperiment, kus elatakse pigem olude sunnil. Vaja on ideid, kuidas Lasnamäe muuta magalast normaalseks elukeskkonnaks.
Viimasel ajal on üht-teist Lasnamäele ka tehtud – hiljuti avati Tondiraba jäähall, planeeringustaadiumis on idee golfiväljakust Tondiraba piirkonnas. Probleem peitub aga selles, et järgitakse 1970. aastatest pärinevat Lasnamäe planeeringut, mille järgi paigutatakse kõik avalikud funktsioonid Tondiraba keskusesse.
Niisugune planeering on lootuselt vananenud – selle asemel, et paigutada elamine ühte piirkonda, tööstus teise ning kaubandus kolmandasse alasse, tuleks elu rohkem kokku põimida.
Sealjuures tuleb meeles pidada, et Lasnamäe radikaalne ümberehitamine või lammutamine pärast erastamisele järgnenud omandireformi on sisuliselt välistatud. Üle tuleb vaadata olemasolev, leida tugevused ning siis need välja arendada.
Kasutu ruum kasulikuks
Kõige köitvam element Lasnamäel on kahtlemata Laagna tee – võimas poolesaja meetri laiune süvend, linnaosa selgroog, kuhu on koondatud suur osa Lasnamäe transpordist. Laagna ka-nalis paljanduva paekiviklindi vahel toimuvad liikumised on dünaamilised, vaadeldavad nii kanali servadelt, hoonetest kui sildadelt.
Kanali keskel on 15–20 meetri laiune ala, mis oli mõeldud kiirtrammile, mida sinna aga ehitatud pole. Ja ilmselt ei tule kiirtrammi kunagi – eriti arvestades, et ka bussid läbivad kanalis täpselt sama trassi, viivad linna kiiresti ja käivad piisavalt tihti. Ootamise asemel võiks kanali keskosa kasutusele võtta.
Kanali kesksele ribale pakume välja aastaringi toimivat suusarada, mis oleks tee keskel mitmeti vaadeldav, avatud ning meeldejääv maamärk nii mööduvatele autodele kui ka ümberkaudsetele elanikele.
Aastaringselt kontrollitud kliimas paiknev suusarada võimaldaks harrastada suusatamist ka suvel. Taolist suusatunnelit on planeeritud nii Keilasse kui Holstre-Pollisse, kuid piisava kasutajaskonna leiaks see siiski ilmselt ainult Tallinnas.
Jahutussüsteemiga suusahall võimaldaks suusatalentidel treenida aastaringselt – suure elanikkonnaga Lasnamäe sobiks suusatunneli asukohaks ideaalselt. See muudaks suusatamise vaatemänguks linnas ning ühtlasi populariseeriks raskustes vaevlevat rahvusporti ja avaks võimalusi uutele suusaproffidele, kes võiksid tulevikus tulla Elva ning Otepää kõrval ka Tallinnast.
Linnaruumi muutev tunnel
Suusatunneli võiks paigutada Lasnamäe keskmesse Vikerlase keskuse juurde, kuhu kesklinnast sõidab buss 12 minutiga. Autoga tulijad saaksid parkida Laagna tee keskele parkimisalale.
Tunnel oleks seotud üle Laagna tee viiva jalakäijate sillaga ning seeläbi kergesti ligipääsetav ümbritsevatele elanikele. Hoone ise võiks olla läbipaistev vabakujuline koorikkonstruktsioon, mis kulgeb koos kanaliga ja lisab selle jõulisele iseloomule uue nüansi.
Konstruktiivses mõttes ühetaolistest, kuid suuruse poolest varieeruvatest elementidest rajatud tunnelikoorik pakub möödasõitjale ja seesolijatele rõõmu – vaikselt muutuva vormiga arhitektuur on hästi tajutav liikumisel – kas kanalis autoga kulgedes või suuskadel tunnelis.
Suusaradasid on tunnelisse surutud võimalikult palju – nad on lausa mitmel korrusel, olles omavahel ühendatud kallakute ja tõusudega.
Nii mahub hoonesse korralik kilometraaž radu, mis lisaks treenimisele piisavat koormust pakuvad. Suusarajad vahelduvad lumelauduritele mõeldud trikiradade ja kelgutajatele mõeldud mäenõlvadega.
Tunnel muudab ümbritseva linnaruumi oluliseks ja tõmbab pilgud endale – magalana toiminud mikrorajoon saab enesele identiteedi. Kuigi soojustamise mõttes oleks ilma akendata suusatunnel kõige otstarbekam rajatis, võiks siiski kaaluda võimalust, et tuleviku Alaverid, Veerpalud ja Poltoraninid oma treeningutel ka tallinlastele nähtaval oleksid.
Vastupidiselt Tondirabasse «Tallinn Arena» peitmisele moodustuks nii Lasnamäe kanalisse tõeline teatraalne talvespordiparadiis, mis võib-olla tagaks ka paremad tulemused Eesti talispordis.
Arhitekt Must on väljamõeldud tegelaskuju, kes annab kujutluspiltidele hagu ja ammutab inspiratsiooni meid ümbritsevast lagunevast, mahajäetud linnaruumist, julgustades teisigi tegudele.
Pseudonüümi taga tegutsevad kolm noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass.