/nginx/o/2014/03/20/2905158t1h930c.jpg)
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul kohtleb haridus- ja teadusministeerium ainult riigigümnaasiumides tasuta koolilõunat pakkudes gümnasiste ebavõrdselt, rikkudes sellega põhiseaduse paragrahvi 12.
Kõlvart: ainult riigigümnaasiumides tasuta koolilõunat andes rikub riik põhiseadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu 6. jaanuaril teatas haridus- ja teadusministeerium, et «riik vastutab täielikult tasuta koolilõuna pakkumise eest riigikoolides ning neis on sellest aastast tasuta toit ka tagatud».
Kõlvarti hinnangul ilmneb riigi otsuses ilmselgelt ebavõrdne kohtlemine: riigikoolides tagab riik tasuta koolilõuna, kuid kohalikele omavalitsustele kuuluvates koolides toetab riik seda 0,78 euro ulatuses, vahendas linnavalitsuse pressiteenistus. «Sellise suhtumisega on riik jaganud lapsed tinglikult riigi lasteks ja kohaliku omavalitsuse lasteks. Selleks jagamiseks puudub aga alus, sest kõik lapsed on mõne omavalitsuse hingekirjas. Tasuta koolilõuna pakkumine üksnes riigikoolides ei ole legitiimne, kuna see rikub põhiseaduse paragrahvis 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet,» nentis Kõlvart. «Kuna koolilõuna toetuse eesmärk on suurendada perede toimetulekut ja toetada hariduse omandamist, siis osundab riigi otsus, justkui sõltuks kooli omandivormist ka sotsiaalsete probleemide esinemine lastel.»
Riigi eelarvestrateegia 2015–2018 kohaselt on valitsuse prioriteediks vähendada laste vaesust ning selle üks meetmeid on koolilõuna toetuse laiendamine gümnaasiumiõpilastele.
«Strateegias ei ole aga märgitud, et tasuta koolilõuna tagatakse ainult riigikoolis õppivatele lastele. 2013/2014. õppeaastal oli riigikoolides 1530 ning kohaliku omavalitsuse koolides 24 039 gümnaasiumiõpilast. Kuna riigikoolides õpib vaid viiendik kõigist riigi gümnaasiumiõpilastest, jääb arusaamatuks, kuidas riigikoolides pakutav tasuta koolilõuna aitab vähendada kogu Eesti laste vaesust ja parandada perede toimetulekut. Samuti on mõistetamatu, kuidas ebavõrdne kohtlemine aitab kaasa kvaliteetse, kättesaadava ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestava hariduse saamisele,» tõdes Kõlvart.
Abilinnapea rõhutas, et põhiseaduse paragrahvi 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. «See tähendab, et kõiki tuleb kohelda ühtmoodi ning seetõttu ei tohi riik riigigümnaasiumide õpilasi teistele eelistada,» täpsustas Kõlvart.
Haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski sõnul on riik riigikoolide koolipidaja ja kohalik omavalitsus munitsipaalkoolide koolipidaja. «Koolipidaja kohustus on katta oma koolide eelarvelised kulud. Omavalitsus saab oma hariduskulude katmiseks riigilt toetust, milleks on ka koolilõunatoetus, mis nüüd laienes ka gümnaasiumiõpilastele. Tänu sellele kasvas omavalitsuste koolilõunatoetus sellel aastal 19,6%. Mõistetamatu on, kuidas saab riik rikkuda seadust või isegi põhiseadust, kui ta just täidab seadust. Makstes riiklikule toetusele riigigümnaasiumi puhul juurde täidab ministeerium oma kohustusi koolipidajana,» ütles Ossinovski.