Elektrilevi on valmis väljalülitatud elektriga kodude probleemile lahendust otsima

«Võrguettevõte peab arvestama kehtivate seadusandlike piirangutega, mille järgi on  kliendiandmed konfidentsiaalsed. Ilma kliendi nõusolekuta ei ole lubatud kliendiandmete edastamine ka kohalikule omavalitsusele,» ütles Elektrilevi kommunikatsioonijuht Kaarel Kutti Postimehele.

Elektrilevil probleemile kiireid lahendusi ei ole, kuid ettevõte on valmis lahenduste leidmiseks koostööd tegema. «Üks võimalik lahendus on, et võlatöötajad asuvad senisest veelgi enam suunama võlglasi sotsiaaltöötajate poole, kuid paljudel juhtudel ei ole inimesed lihtsalt valmis abi küsima,» lausus Kutti.

Tema sõnul on klientidega suhtluse käigus välja tulnud, et inimesed pole teadlikud kohalike omavalitsuste sotsiaalabi võimalustest ning sellistel puhkudel on võrguettevõte soovitanud pöörduda omavalitsuse poole.

«Kliendid on tagasiside põhjal ka nii üldse sellisest võimalusest esimest korda kuulnud ja tänulikud,» märkis Kutti.

Jaanuari esimesel päeval hukkusid Laekvere vallas Rohu külas majapõlengus 33-aastane naine, viieaastane poiss ja kaheaastane poiss. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu nimetas eelmisel nädalal vastutustundetuks, et majast oli elekter välja lülitatud, kuna ilma elektrita maja on automaatselt kõrgendatud tulekahjuriskiga.

Elektrilevi kommunikatsioonijuhi sõnul oli Laekveres toimunud traagiline tulekahju väga kurb ning ettevõte tunneb kaasa neile, keda õnnetus puudutas. «Nõustume päästeameti juhi seisukohaga, et omavalitsused ja lähedased inimesed peaksid märkama kui lähedane inimene või vallaelanik satub raskustesse ning abi vajab,» märkis ta.

Kutti sõnul käib Elektrilevis iga võlajuhtumi menetlemine juhtumipõhiselt, mille käigus üritatakse kliendiga kokkuleppele jõuda. «Näiteks on kliendil võimalik võlg tasuda maksegraafiku alusel. Aeg, mis kulub võla tekkimisest kuni voolu väljalülitamiseni, on minimaalselt poolteist kuud, kuid enamasti pikemalt. See tähendab, et enne voolu välja lülitamist jõuab kliendile laekuda keskmiselt kaks arvet,» selgitas ta.

Võlgnevuse menetlemisel on mitu etappi. Kõigepealt saadab Elektrilevi kliendile võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja. Kui meeldetuletuse saatmise järel ei tasuta võlgnevust, saadab ettevõte võrgutasu võla olemasolul voolu väljalülitamise hoiatuse. Kui seejärel endiselt võlga ei tasuta või ei sõlmita kokkulepet võla tasumiseks, saadab Elektrilevi kliendile SMSi, millega teavitab eelseisvast võimalikust voolu sulgemisest. Kui ka SMSi saatmise tulemusel võlga ei tasuta, sulgeb võrguettevõte võlgnevuse edasise kasvu peatamiseks voolu.

«Elektri väljalülitamine on kõige viimane lahendus ning sellele eelneb vähemalt poolteist kuud kestev suhtlus, mille käigus selgitatakse ka võimalusi võlga ajatada. Seda näitab ka statistika – keskmiselt jõuab elektri välja lülitamiseni kuus 185 juhtumit, kuid maksmata arvet tuletatakse iga kuu meelde keskmiselt 45 000 kliendile ja väljalülitamise hoiatuseni jõuab võlamenetlus iga kuu keskmiselt 4600 kliendil,» rääkis Kutti.

Elektrilevil ei ole klientide kohta isiklikke andmeid, mille põhjal saaks eristada võlamenetlust. Näiteks ei tea ettevõte seda, kas väljalülitavas majapidamises kasvab lapsi.

«Küll jälgib Elektrilevi kliendi eelnevat maksekäitumist. Kui kliendil ei ole üleval varasemaid võlgu ning varasemast maksekäitumisest ei peegeldu pahatahtlik maksetest kõrvalehoidmine, on võlamenetlus kliendi jaoks oluliselt paindlikum,» selgitas ettevõtte kommunikatsioonijuht.

Elektri sisse lülitamine pärast võla tasumist maksab 87,59 eurot, millele lisandub käibemaks. Elektri sisselülitamise võib tellida tehakse kiirtööna, millega lülitab ettevõte voolu sisse 24 tunni jooksul pärast makse laekumist. Kiirtööna maksab elektrivarustuse taastamine 127,25 eurot, millele lisandub käibemaks.

«Need hinnad on kulupõhised ja võrguettevõte selliste lülitamiste pealt kasumit ei teeni,» lausus Kutti.