Jelena Skulskaja: kuidas tagada uuel aastal hea ja halva tasakaal?

Meile meeldib, kui olukord mängitakse välja lõpuni. Täieliku lõpuni, punkti, kust tagasipöördumist enam ei ole. Nii mõnitavad näiteks ühes markii de Sade’i romaanis lurjused ja perverdid neiut. Miskipärast nad teda aga ei tapa, vaid lasevad vabaks. Ent nii, et ta ei saaks oma kannatustest kellelegi pajatada. Algul otsustatakse ta pimedaks torgata: nii ei saa ta oma piinajaid ära tunda. Siis torgatakse tal läbi trumminahad: nii ei saa ta neid hääle järgi tuvastada. Seejärel lõigatakse ära keel: nüüd ei ole neiul võimalik toimunust isegi rääkida. Viimaks lõigatakse otsast käed: ta ei saa isegi enam kujundlikult kirjeldada, mida kõike kurja on temaga tehtud.