Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/02/20/13640956t1hb730.jpg)
Olen nelja lapse ema ja olnud kaheksa aastat üks noorsootöö valdkonna eeskõnelejatest. Elan väikelinnas, kus on üksteisest hooliv kogukond ja kirega tegutsevad eestvedajad. Ma ei saa väita, et kõik võimalused selles väikelinnas on olemas. Aga tean, et saan vajadusel neid võimalusi ise enda jaoks luua. Võib-olla tunnen nii, sest olen lapsest saadik elanud põhimõtte järgi, et kõik on võimalik, kui vaid ise tahad. Samas on mul kodukohas palju tuttavaid, kes väidavad vastupidist: keegi midagi ei tee, siin ei ole seda ja teist, võimalused eneseteostuseks on olematud.
Ühes olen aga kindel: kooli ja huvitegevuse kombineerimine aitab ennast leida ning mõista, kui suurepärased me oleme. Ei ole olemas andetuid noori. On noored, kellel ei ole veel olnud võimalust seda annet üles leida.