Kolmanda märtsiküüditamises kahtlustatu süüasi jõudis prokuratuuri

Endist ENSV siseministeeriumi Hiiumaa osakonna vanemoperatiivvolinikku Paltmanni süüdistatakse Karistusseadustiku § 90 järgi genotsiidis ja § 97 järgi tsiviilelanikuvastases ründes.

Vello Paltmanni kahtlustatakse 4 perekonna (11 isiku) väljasaatmises Emmaste ja Käina valdadest.

Tema juhitud operatiivgrupp võttis 25. märtsil 1949 isikud nende elukohtadest kinni, konvoeeris nad relvastatud valve all väljasaatmiseks määratud Lehtma sadamasse ja andis seal üle kuriteo teistele osalistele.

Paltmanni väljasaadetud isikud paigutati Lehtmas koos teiste Hiiumaalt väljasaadetavatega laevale „Sõmeri" ja viidi 26.märtsil Paldiskisse, kust nad transporditi selleks spetsiaalselt kohandatud rongivagunitega eluaegsele ümberasumisele NSV Liidu Novosibirski oblasti Tatarski rajooni.

Tema küüditatud isikutest kolm surid väljasaatmiskohas, teisi hoiti sundasumisel vähemalt 1956.aastani.

Kaitsepolitsei on varem 1949.a. märtsiküüditamise Hiiumaa episoodi uurimisel tunnistanud kahtlustatavaks Arnold Meri ja Jaan Pähna.

Tollast Eestimaa Kommunistliku Partei ja ministrite nõukogu volinikku Arnold Merit süüdistatakse samuti Karistusseadustiku § 90 ja § 97 järgi ja tema kriminaalasi on praegu Pärnu Maakohtu Kärdla kohtumajas menetluses.

Endise ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinik Jaan Pähna on samuti kahtlustatav Karistusseadustiku § 90 ja § 97 järgi ja tema kriminaalasi on edastatud Lääne Ringkonnaprokuratuurile süüdistuse esitamiseks.

Teda kahtlustatakse 14 perekonna (46 inimese) küüditamise ettevalmistamises ning üheksa Kõrgessaare valla elaniku kinnivõtmises ja väljasaatmises eluaegsele sundasumisele Novosibirski oblastisse.

Üks Pähna küüditatud isikutest suri väljasaatmiskohas. Tema poolt väljasaadetute seas olid ka 11 ja 3 aasta vanused lapsed ning lapseootel naine, kelle sundasumisel sündinud poeg samas ka suri.

Nii Meri, Pähna kui Paltmanni tegevus oli üks osa EKP Keskkomitee, ENSV ministrite nõukogu, ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi siseministeeriumi, ehk Eestit okupeerinud NSV Liidu riigiorganite süstemaatilisel viisil ettevalmistatud ja 24.-29.03.1949 kogu Eesti Vabariigi territooriumil üheaegselt läbi viidud massilisest tsiviilelanike vastasest väljasaatmisoperatsioonist koondnimega «Priboi» (Murdlaine), mille käigus võeti ebaseaduslikult vabadus, saadeti välja ja asustati sunniviisiliselt NSV Liitu ümber üle 20 000 tsiviilelaniku, sh Hiiumaalt 261 isikut.

NSV Liidu okupatsioonivõim määratles väljasaadetud «kulakute» ja «natsionalistide» perekonnad «vaenuliku elemendina», kes tuli Eestist välja saata.

Fakt, et inimesi saadeti välja perede kaupa, näitab, et väljasaatmise ja ümberasustamise eesmärk oli elimineerida terveid inimgruppe, mitte üksikuid isikuid, kelle puhul on tuvastatud nende mistahes personaalne süü või ohtlikkus.

Okupatsioonivõim käsitles väljasaadetavaid okupatsioonirežiimile vastupanu osutava grupina ning «kulakute» ja «natsionalistide» grupid määrati okupatsioonivõimu poolt kindlaks sotsiaalsete tunnuste järgi.

Väljasaatmisega, sunniviisilise ümberasustamisega ja vabaduse võtmisega asetati grupi liikmed sundasumiskohas NSV Liidus Siberis halbadesse elamistingimustesse, mis põhjustasid vähemalt grupi osalise hävimise ohu.