/nginx/o/2020/11/05/13457466t1hc5dd.jpg)
/nginx/o/2015/01/02/3649429t1h4f87.jpg)
Esimese ilmasõja eelõhtul sündis Lenderi tüüpi majade edasiarendusena teine kohalik majatüüp: nn Tallinna maja, mille hiilgeaeg jääb 1930. aastatesse.
Linna lugu: Tallinna päris oma majad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eenduva kivitrepikojaga 2-3 korrusega puitmaju kerkis erinevate arhitektide projektide järgi igasse Tallinna eeslinna. Võrreldes Lenderi majadega on Tallinna majad suuremad ja sealsed korterid avaramad.
Esimesed kivitrepikojaga puumajad ehitati Kopli liinidele juba 1912. aastal. Tõelise hoo sai Tallinna-tüüpi majade ehitus aga sisse 1920. aastate teises pooles ja kestis see kuni nõukogude okupatsiooni alguseni. Tallinna majade edasiarendusena püstitati veel esimesel nõukogude aastal enne sõda lihtsamaid, nn rahvakortereid Pelgulinna, Sitsi mäele ja Majaka tänava äärde.
Täna on neid alles 500 ringis. Suuremal hulgal Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla, Torupilli, Kassisaba, Uue Maailma, Kadrioru ja Veerenni asumis. Kõik need alad on miljööväärtuslikena kaitse all.