Apteekide ühenduse juht: riigikohtu otsus ei too apteegisektorile ega patsiendile midagi head

Terase ütles Postimehele, et ilmselt võib näha, kuidas turuosa võitmise nimel hakatakse suuremates linnades asutama hulgaliselt uusi apteeke. «Kuna proviisorite ja farmatseutide arv on Eestis piiratud, siis on erialatööjõu liikumine linnades loodavatele uutele ja paremini tasustatud töökohtadele loogiline,» lausus ta.

Sellega kaasneb tema sõnul maa­-apteekide sulgemise laine ning apteegiteenuse kättesaadavus maal paratamatult halveneb. «Apteekide koondumine linnadesse läbi tiheneva konkurentsi tähendab apteegisektoris väikeettevõtluse olulist vähenemist või kadumist ning turu täiendavat kontsentreerumist, sest väikeettevõtjatel ei ole võimalik saavutada piisavat majanduslikku efektiivsust mastaabiefekti puudumise tõttu, et konkurentsis püsida,» rääkis ta.

Terase sõnul on riigikohtul selles mõttes õigus, et ajapuuduse sildi taha pugeda pole riigivõimul mõtet. Tema hinnangul lasub vastutus kujunenud olukorra eest ennekõike valitsuskoalitsioonil, kes pole aasta jooksul pärast riigikohtu eelmist otsust, mis apteekide varasemad, pea kaheksa aastat kehtinud asutamispiirangud tühistas, suutnud kujundada apteegisektori jätkusuutlikkust tagavat poliitikaraamistikku.

Tema hinnangul ei paku reaalset lahendust ka praegu riigikogu menetluses olev eelnõu, mis näeb apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ette lahenduse, kus edukamate linnaapteekide omanikud peaksid hakkama apteeke pidama ka maal. «Seega võiks väita, et puudub poliitiline tahe ja valmisolek apteegisektori struktuursete probleemidega tegeleda. Nii kuhjuvad erinevad probleemid – riigikohtus on aktuaalne ka juurdehindlusmäärade põhiseadusvastasuse küsimus,» ütles Terase.

Apteekide ühendus toetab tema sõnul riiklikul vajaduspõhisel planeerimisel tuginevat niinimetatud Inglise apteegimudelit, mis tagab ressursside optimaalse kasutuse. Tema kinnitusel on ühendus teinud vastava eelnõu algatamiseks korduvalt ettepanekuid nii sotsiaalkomisjonile kui sotsiaalministeeriumile, kuid pole vastust saanud.

Terase sõnul võib teiste riikide kogemuse najal tulevikustsenaariumi üldjoontes ette näha. «Paratamatu on ravimihinna tõus, kuivõrd apteegisektor langeb suure tõenäosusega kahjumisse juba lähema paari kuu jooksul tulenevalt uute apteekide asutamise lainest, mis vähendab keskmist apteegi käibebaasi ja suurendab sektori kulusid selliselt, et see ületab juurdehindlusest saadava tulubaasi,» märkis ta.

Samuti käib tema hinnangul alla apteegiteenuse kvaliteet, väheneb sortiment ja tekivad järjekorrad personali puuduse tõttu apteekides. «Kuivõrd apteegiteenus on Euroopa Liidus käsitletud riigikohtu otsuse kohaselt kui üldist majandushuvi pakkuv teenus, siis on juurdehindluste suurendamine apteegisektori kahjumi kompenseerimiseks vältimatu tulenevalt ELi asutamislepingust. Vastasel juhul ähvardavad riiki kahjunõuded ELi õiguse rikkumise eest juba ELi õiguse alusel,» ütles ta.