Nn Islamiriik viis Al-Qaeda idee levitamise uuele tasemele

Rahvusvahelise avalikkuse jaoks tuli ISi kiire edu Iraagis šokina vaatamata tõsiasjale, et see liikumine oli Süüria kodusõjas samm-sammult haaranud keskse rolli president Bashar Al-Assadi vastu suunatud sõjategevuses.

Kuigi organisatsioon on eksisteerinud 1990ndate keskpaigast, liigub nende tegevuse kohta hulgaliselt vandenõuteooriaid.

«Ma tunnen kaasa inimestele, kes peavad Dashist [IS] kirjutama, sest tegelikult ei tea keegi, mis päriselt toimub,» ütleb muigega Bagdadist pärit Ali. Tavalised araablased käsitavad ISi tihti Iraani või Iisraeli projektina, mille eesmärgiks on Iraagi hävitamine. Teised näevad ISi esilekerkimise taga omakorda USA ja rahvusvahelise kogukonna suutmatust vastu astuda Al-Assadi režiimile Damaskuses.

Viimastel andmete on ISi ridades võitlemas umbes 31 000 võitlejat, kelle kätte on langenud hulgaliselt Iraagi ja Süüria armee sõjatehnikat, sealhulgas soomusmasinaid, tanki- ja õhutõrjerelvi. Tänu Saddam Husseini aegse sõjaväelise eliidi ja spetsialistide kaasamisele on ISil tekkinud ka võimekus õpetada välja üksuseid, kes neid relvi efektiivselt kasutada oskaksid.

Hiljuti Doha Brookings Institutioni mõttekoja avaldatud uuringus tõdetakse, et IS on järk-järgult tõstnud oma väljaõppe kvaliteeti. Värsked võitlejad, kellel tihti puudub igasugune sõjaline taust, läbivad kõigepealt baaskursuse, mille käigus õpetatakse püstolite ja automaatide kasutamist.

Mõnikord lisandub sellele ka TT-relvade ja miinipildujate kasutamise väljaõpe. Pärast kursuse läbimist määratakse võitlejatele tavaliselt lihtsamad valveülesanded ning alles mitme nädala möödudes võidakse neid kaasata sõjalistesse operatsioonidesse.

Sõjalise edu on ISile toonud erinevate taktikate ühildamine, üheaegselt kasutatakse kriitilise tähtsusega objektide hõivamisel nii väikeüksuseid, kaudtuld kui ka isetehtud lõhkekehi. Brookingsi uuringus märgitakse, et rünnakute läbiviimisel püüab IS oma vastast kurnata erinevate punktide üheaegse tule all hoidmisega.

Lisaks mängivad keskset rolli enesetaputerroristid, kelle abil külvatakse segadust nii vastase seas kui kohalikus elanikkonnas. Ainuüksi Jalula hõivamine riigi idaosas kätkes eneses 14 enesetaputerroristi kasutamist.

Sõjaline edu ja võitlus pole ainsad ISi eesmärgid. Al-Qaedast väljakasvanud liikumine on kalifaadi väljakuulutamisega äärmusliku ideoloogia levitamise viinud uuele tasemele. Organisatsooni riigiehitamise projekt pole vaatamata intensiivistunud sõjategevusele katkenud.

ISi kontrolli all olevatel territooriumitel käib vilgas majandustegevus ja institutsioonide ülesehitamine. Märgiliseks võib lugeda ka plaani võtta peatselt kasutusele oma valuuta. «Islamiriigi raha on samm eemaldumaks türanlikust lääne rahandussüsteemist, mis on moslemid ikestanud,» teatas liikumine hiljuti ise. Kuld- ja hõbedinaaride kasutuselevõtu kõrval avatakse koole, taastatakse sõjas hävinenud taristut ja korraldatakse maksukogumist.

IS on välisest rahalisest abist olnud sõltumatu alates 2005. aastast, märgitakse Brookingsi raportis. Organisatsiooni peamiste sissetulekuallikatena loetletakse pantvangide võtmist, naftamüüki ja inimkaubandust.

Erinevate väljapressimistega teenis IS 2014. aasta alguseks umbes 12 miljonit dollarit kuus. Enne koalitsioonivägede õhurünnakute algust, mille peamiseks sihtmärgiks on senini ISi naftatootmisega seotud objektid, tõi Süüria nafta müümine mustal turul hinnanguliselt iga päev sisse kuni kolm miljonit dollarit.

Paljude kodusõjast vaevatud süürlaste jaoks on IS üle võtnud riigile vajalikud funktsioonid. Turvalisus on tagatud, avalikud teenused töötavad ja palgad on makstud. IS täidab edukalt sõja tõttu tekkinud võimuvaakumi. Selle korra ja stabiilsuse hinnaks on väga ranged ühiskondlikud reeglid ning vähemuste tagakiusamine ja tapmine. Inimeste allumise tagab omakorda ISi sõjaline ülekaal ja jõhkrus vastuhakkajate suhtes.

----------------------------------------

Kassipojaga islamistid on vaid osa reklaamist

Peeter Raudsik

Nn Islamiriigi ridadesse kuulub inimesi umbes 80 riigist. Suurem osa neist pärinevad küll araabia riikidest, kuid välisvõitlejate seas leidub ka vähemalt paar tuhat inimest Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest. Eduka värbamistegevuse taga nähakse pikaaegseid võrgustikke ja oskuslikku ühismeedia ärakasutamist.

Endine kõrge Briti luureülem ja turvafirma Soufan Group asepresident Richard Barrett märgib, et politsei on paljastanud arvukalt ISi värbamisvõrgustikke Marokos, Saudi Araabias, Türgis, Prantsusmaal, Hispaanias ja Belgias. Nende grupeeringute liikmed käivad mošeedes ja islamikeskustes ning püüavad kindlaks teha inimesi, kes võiksid soovida organisatsiooniga liituda. Ühe inimese värbamise protsess võib võtta kuid.

Nende inimvõrgustike kõrval, millest osa on päritud või üle võetud Al-Qaedalt, mängib olulist rolli ka ühismeedia. Facebook, Twitter ja teised sotsiaalvõrgustikud on ISi käes muutunud olulisteks värbamisvahenditeks.

Postitused «pühasõdalasest» kassipojaga on vaid väga väike osa laiemast noortele moslemitele suunatud teadlikust mainekujundamisest. Barretti sõnul näitab IS end internetis kangelasliku kõrgemat eesmärki teeniva vennaskonnana, mis seisneb süürlaste aitamises nende võitluses Bashar Al-Assadi vastu ja kalifaadi ülesehitamises.

ISi jõuline esiletõus on vastuluurele parajaks peavaluks, kuna organisatsiooni sisseimbumine on selle tsentraliseerituse ja range ideoloogia tõttu muutunud keeruliseks.

«ISi kohta usaldusväärset info kogumiseks ei piisa enam Liibanoni ärimehe mängimisest,» tõdeb Dohas töötav analüütik, viidates levinud lääne spiooni stereotüübile Lähis-Idas. Sellest tulenevalt omistatakse ISi tegevuse ja värbamise kohta andmete kogumisel suuremat rolli ühismeediale, mida IS ise aktiivselt oma tegevuses ära kasutab.