Julgus ja initsiatiivikus tõid tippõppuse kätte

Kaitseväe küberharjutusväljaku ülema Uko Valtenbergi sõnul hakati 2012. aasta «Cyber Coalitioni» järel rääkima, et õppuse asukohta võiks muuta. «NATO staabis töötavad eestlased nägid võimalust tõsta Eesti kui küberteadliku riigi mainet ning palusid kaitseministeeriumil uurida, millised on Eesti võimalused sellise harjutuse läbiviimiseks,» rääkis ta. «Sai tehtud kiire analüüs, mille tulemusena selgus, et kõik vajalik on Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuses olemas.»

Valikukriteeriumiteks olid Valtenbergi sõnul õppuseks sobivad julgeoleku tagamise võimalused, IT-infrastruktuur ja töökohtade arv. «Riigi küberkaitsevõimekus mängis NATO otsuse puhul pigem kaudset rolli,» sõnas ta. «Nimelt on Eesti rahvusvaheline küberkaitse kuvand väga hea, seega usaldas NATO Eestit antud ülesande täitmisel.»

Novembris Tartus toimunud õppuse tähtsust näitab Valtenbergi sõnul see, et harjutuses osalesid 28 riigi – 21 NATO liikme ja seitsme partnerriigi – küberintsidentide haldamisega tegelevad asutused. «Eestis oli kohal ligi sada inimest, kelle ülesanne oli koordineerida õppuse kulgu oma koduriigis asuvate meeskondadega. Koos eri riikides harjutavate meeskondadega osales õppusel ligi 600 inimest,» kirjeldas ta.

Tänavu osalesid vaatlejatena esmakordselt ka firmade ja teadusasutuste esindajad. «Et infotehnoloogia areneb kiiresti, on sellisel suurel ja kohati aeglaste otsustusprotsessidega organisatsioonil nagu NATO keeruline sellega sammu pidada ja olla kursis viimaste lahendustega. Küberkaitse aspektist tähendab reageerimise kiirus, innovaatilisus ja uue tehnoloogia tundmine ning kasutamine efektiivsemat kaitsevõimet,» selgitas ta.