Riigikohus tunnistas apteekide asutamispiirangu kehtetuks

Riigikohtu üldkogu hinnangul kohtleb apteekide asutamispiirang ettevõtjaid ebavõrdselt, takistab uute apteekide loomist ja annab eelise neile, kes asutasid apteegid enne asutamispiirangute jõustumist. Ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riive on riigikohtu sõnul väga intensiivne ja seadusandja on valinud eesmärgi saavutamiseks ebaproportsionaalse vahendi.

Selleks, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maapiirkondades, on üldkogu arvates võimalik leida abinõusid, mis riivaksid turule tulla soovijate ettevõtlusvabadust vähem ja tagaksid turuosaliste võrdsema kohtlemise.

Riigikohus on juba varem leidnud, et üks võimalus oleks kohustada suure nõudlusega piirkonnas apteegiteenuse osutajat osutama apteegiteenust ka vähese nõudlusega piirkonnas ning seda kas apteegi pidamise või apteegibussi teenuse osutamise teel. «Üldkogu hinnangul on võimalik uue apteegi tegevusloa väljaandmine siduda lisatingimustega. Samuti pole välistatud, et ka olemasolevate, alates 1. juulist 2014 tähtajatuks muutunud tegevuslubadega seotakse lisatingimusi. Seejuures tuleb arvestada siiski ka ettevõtlusvabadust ja võrdse kohtlemise põhimõtet,» märkis üldkogu täna.

Kui parlament põhjendas ajutise regulatsiooni kehtestamist, öeldes, et uue regulatsiooni väljatöötamiseks polnud neil riigikohtu eelmise otsuse jõustumisest alates piisavalt aega, siis riigikohtu üldkogu selle seisukohaga ei nõustunud. Kohus viitas, et apteekide asutamispiirangute võimalik põhiseadusvastasus on olnud küsimuse all juba alates nende kehtestamisest aastal 2005.

Üldkogu meenutas ka, et 2012. aasta sügisel otsustas riigikogu toetada õiguskantsleri ettepanekut ja asutamispiirangud kaotada – sellest ajast kuni riigikohtu otsuse jõustumiseni oli seadusandjal kokku ligi 20 kuud, et välja töötada põhiseaduspärane regulatsioon. «Üldkogu ei pea apteekide asutamise tingimuste väljatöötamist sedavõrd keeruliseks valdkonnaks, mida reguleeriva seaduse eelnõu väljatöötamine ja vastuvõtmine kestaks enam kui 20 kuud, kui riigikogu peab selle loomist oluliseks,» märkis riigikohus ega pidanud mõeldavaks otsuse jõustumist taas edasi lükata.

Seega pole apteekide asutamine asukohast või teiste apteekide olemasolust lähtuvalt enam piiratud. See tähendab, et igaüks, kes soovib apteeki asutada, võib esitada ravimiametile taotluse.

Riigikohus märkis siiski, et kuna apteekide tegevusloa väljastamine võtab praktikas aega, on seadusandjal võimalik kiiresti kehtestada põhiseaduspärane regulatsioon ja juba esitatud taotluste alusel antakse tegevusload välja muudetud seaduse järgi. Ravimiameti teatel on tegevusloa menetlemise üldine tähtaeg 60 päeva.

Riigikohtu üldkogu otsuse resolutsiooni ja põhjendustega polnud nõus riigikohtunikud Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu, kelle hinnangul tulnuks õiguskantsleri taotlus jätta rahuldamata. Osaliselt ühines nende eriarvamusega ka riigikohtunik Jaak Luik. Samuti esitasid eriarvamuse riigikohtunikud Tõnu Anton ja Indrek Koolmeister, kes olid nõus küll kohtuasjas tehtud otsuse resolutsiooniga, kuid ei pidanud õigeks mõningaid otsuse aluseks olnud põhjendusi.

Parlamendi sotsiaalkomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ütles Postimehele, et riigikohtu otsuse alusel tuleb riigikogul uus apteegiregulatsioon vastu võtta soovitavalt jaanuari jooksul. Tema sõnul on selline olnud ka sotsiaalkomisjoni senine plaan. «Riigikohus ütleb ka, et apteekide avamise taotluste rahuldamine saab toimuma juba uue seaduse alusel,» märkis ta.

Pikhofi sõnul jätkuvad vaidlused eelnõu sisu üle ilmselt jaanuari alguses, kuid uue regulatsiooni kehtestamine on maa-apteekide säilimiseks ainuvõimalik tee. Eelmisel nädalal esimese lugemise läbinud eelnõu näeb apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ette lahenduse, kus edukamate linnaapteekide omanikud peaksid hakkama apteeke pidama ka maal.

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp selgitas Postimehele, et riigikohtu otsusega on kehtetuks tunnistatud suure nõudlusega piirkonda uue apteegi loomise ja olemasoleva apteegi ümberkolimise keelu piirang, kõik ülejäänud apteegi avamiseks vajalikud tingimused personalile, sisseseadele, ruumidele, nõuded tegevusloa omajale ja apteegiteenuse osutamisele kehtivad aga endiselt ja nendele vastavust kontrollib amet iga uue taotluse korral.

«Asutamispiirangu kadumine tähendab, et ka linnades ei ole vaja enam taotleda apteegi asutamisõigust, kuid endist viisi tuleb siiski taotleda apteegi tegevusluba. Apteegi tegevusluba saab taotleda iga ettevõtja, selleks peab ta esitama ravimiametile nõutud dokumendid ja looma tingimused, mis tõendavad, et ettevõtja tagab konkreetses asukohas apteegikülastajatele kvaliteetse apteegiteenuse,» ütles ta.

Raudsepa sõnul on üks olulisim tingimus proviisorist apteegi juhataja olemasolu. «Apteegi tegevusloa tingimused ning nende kontroll on ka edaspidi peamiseks asjaoluks, mis ei võimalda igaühel igal pool apteeki avada,» lausus ta, kuid lisas, et taotluste arv lähiajal tõenäoliselt kasvab.

Riigikohtusse jõudis vaidlus juuli alguses pärast seda, kui parlament oli tagasi lükanud õiguskantsleri ettepaneku seadust muuta ja tema hinnangul põhiseadusvastane olukord likvideerida.

Palju eriarvamusi tekitanud seadusemuudatused, mis kehtestasid varasemate asutamispiirangute kadudes üheks aastaks ajutise piirangu, et takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemise hoogustumist maal, võttis parlament vastu mai lõpus ning need hakkasid kehtima 9. juunil. Samal päeval jõustus ka riigikohtu eelmise aasta lõpus tehtud otsus, mis tühistas apteekide asutamisele pea kaheksa aastat kehtinud eelmised piirangud.

Muudatused näevad ette, et kuni 2015. aasta 9. juunini võib suuremates ehk üle 4000 elanikuga asulates uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Kui taotlusi laekub rohkem kui üks, heidetakse esitajate vahel liisku.

Pikhof põhjendas ajutise regulatsiooni kehtestamist suvel seisukohaga, et seniste piirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine oleks halvendanud apteegiteenuse kättesaadavust. «Samuti asutataks hulgaliselt apteeke selliselt, et apteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteekide kogupinna ja muu sellise tõttu suuresti kahjumlikuks. Kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid ja apteekritel võiks muutuda apteekide pidamine praktikas võimatuks,» ütles ta toona riigikogus.

Siis vastu võetud muudatused võimaldasid küll käiku panna apteegibussi, maksta maal töötavatele apteekritele lähtetoetust, lihtsustasid apteegi avamist väikesaartel, lahutasid ravimite jae- ja hulgimüügi ning keelasid haruapteekide pidamise linnas, kuid siiski polnud need meetmed parlamendi enamuse hinnangul piisavad, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maal. Pikhofi sõnul polnud riigikohtu otsuse tegemise ja selle jõustumise vahele jäänud kuus kuud kõigi meetmete analüüsimiseks ja sätestamiseks piisav.

Ajutise piirangu vastu korduvalt sõna võtnud õiguskantsler Indrek Teder leidis aga, et ravimiseaduses kehtestatud uued piirangud rikuvad põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust.

Samuti on piirangut kritiseerinud vandeadvokaat Allar Jõks, kes analüüsis vastavaid muudatusi apteegituru liberaliseerimist pooldava Ülikooli Apteegi palvel. Ta ütles juba mais, et uue asutamispiirangu kehtestamisega läheks parlament vastuollu riigikohtu otsusega, mille kohaselt on piirangud tervikuna põhiseadusega vastuolus.