/nginx/o/2014/12/14/3607061t1h09cb.png)
Ilma seadusliku aluseta ei saa Eestis keegi teha otsust võtta eripension inimeselt ära, isegi kui ta on end avalikult riigireeturiks tunnistanud ja kodumaalt põgenenud, selgub Eestis pensioneid välja maksva sotsiaalkindlustusameti vastusest Postimehele.
Vene telesaates Eesti riigireetmist tunnistanud ja praegu Venemaal olev kapo endine ametnik Uno Puusepp saab Eesti riigilt edasi eripensioni, Eesti seadused aga ei sätesta eripensioni maksmise lõpetamist enne, kui isik on kohtus süüdi mõistetud. «On ainult kohtuotsuse jõustumisel eripensioni äravõtmine,» kinnitas sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts.
Samas - kui isikule eripensionit enam ei maksta, on tal õigus pensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. «Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel peatatakse pensioni maksmine vabadusekaotuse kandmise korral ja vahi alla võtmise korral,» täpsustas Tonts.
Küsimusele, kes üldse saaks sellist otsust teha, et eripensioni maksmine inimesele lõpetada, vastas nõunik: «Riikliku pensioni maksmine lõpetatakse, kui isik ei ela rahvastikuregistri andmete alusel enam Eestis. Kui ta elab EL riikides või riikides, kellega Eestil on sõlmitud pensionileping, järgneb lepingujärgne pensioni maksmine. Näiteks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud pensionikindlustust käsitlev koostööleping. Kui isik elab Venemaal ja esitab Venemaa pensionifondile või Eesti sotsiaalkindlustusametile avalduse pensioni maksmiseks lepingu alusel, puuduvad meil antud juhul alused pensioni, sh eripensioni maksmisest keeldumiseks.»
«Maksmise lõpetamiseks peab olema alus,» rõhutas Tonts.
Põhiseaduse paragrahv 28 nimetab seitse sotsiaalset riski (tervis, vanadus, töövõimetus, toitjakaotus, puudus, lasterikkus, puue), mille puhul eeldatakse isiku toimetulekuraskust ja abivajadust. Kuna iga sotsiaalse riski realiseerumisel tekib isesugune kahju, on ka igal sotsiaalsel põhiõigusel oma tuum ja sellest tuleneb ka riigi kohustus.
«Isikule tuleb tagada riigi poolt sotsiaalne tugi nii kaua, kuni on kõik alused olemas, omavoliliselt ei saa sotsiaalset tuge ei peatada ega lõpetada,» lausus kommunikatsiooninõunik.
«Vanaduse puhul on inimesel õigus saada asendussissetulekut, eakale asendussissetuleku tagamiseks peab riik tagama kollektiivselt finantseeritud sotsiaalkindlustusskeemi, millest osa aktiivsest ja skeemi panustanud elanikkonnast saab vanaduse korral abi.»
Küsimus, kas otsustusvabadus selliste ettenägematute, ootamatute juhtude lahendamiseks kellelegi seadusega anda, tuleb Tontsi sõnul esitada seaduseandjale.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)