Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071
Saada vihje

Eestis üks mure vähem: kasiinomängijate arv kukub nii veebis kui päriselus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Probleemidega hasartmängureid on Eestis vähem, aga murelapseks on aina enam kasiinode internetti kolimine.
Probleemidega hasartmängureid on Eestis vähem, aga murelapseks on aina enam kasiinode internetti kolimine. Foto: John Locher / Scanpix

Vähenenud on nii internetis mängimine kui ka hasartmängusõltlaste arv üldse, selgus täna avaldatud TNS Emori uuringus, mida rahandusministeeriumis esitleti.

Probleemidega mängijate arv ei ole küll drastiliselt langenud, aga siiski. Neli aastat tagasi olid 13 protsenti mängijatest sõltlased või tõi mängimine nende ellu probleeme. Sel aastal aga vaid seitse protsenti. Probleemseteks mänguriteks lahterdati vastajad siis, kui nad vastasid jaatavad vähemalt kahele väitele kümnest. Näiteks, kas nad on mängimiseks raha laenanud. Aga võibolla lihtsalt probleemi ei tunnistata? Sest kui vaadata, kui palju Eesti elanikud tegelikult mängivad, tunduvad numbrid üüratud.

Viimase kahe aasta jooksul on pooled Eesti 15-74-aastastest elanikest raha peale mänginud. Aga hea uudis ongi see, et kasiinodesse enam ei kiputa. Kolmandik on osalenud loteriides ja kolmandik ostnud kiirloteriid. Keskmiselt panustatakse mängimise peale ka üpris väike summa, seitse eurot.

«See, et mängijate hulgas on kasvanud inimeste hulk, kes ei ole sõltuvuses, näitab seda, et inimesed on targemaks saanud ja kasvanud sisemiselt,» ütles rahandusminister Maris Lauri. «Nad ilmselt kasutavad [loteriipileteid] väikese meelelahutusena või põnevusena igapäevases elus.»

Veel mõned aastad tagasi olid numbrid hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse juhtivpsühholoogi Pille-Riin Kaare sõnul väga kurvastavad. Aga eks vaid kuus aastat tagasi oli Eestis ka üle viie tuhande mänguautomaadi. Täna on neid vaid umbes 800, sest mängusaale on avada aina keerulisem. «Seda osa, mida oli suhteliselt lihtne ohjata, sellega on tõesti asjad suhteliselt hästi,» ütles Eesti Hasartmängude korraldajate liidu direktor Tõnis Rüütel. «Aga muret teevad kaughasartmängud internetis.» Tema sõnul on nähtus uus ja uued mängijad tulevad sealt peale. «See on koht, mis ilmselt vajab veelgi enam tähelepanu. Illegaalseid veebilehti on palju.»

Uuringute tulemused ei peaks aga kulmu liiga kortsu ajama. Pigem on veebimängurite arv viimastel aastatel lausa kahanenud. Emori uuringust selgub, et 12 protsenti elanikest on internetis mänginud. Täpselt sama suur oli veebimängurite hulk ka kaks aastat tagasi. Veel varem aga kaks korda suurem. Ka suurem osa internetist õnneotsijaid ostab vaid loteriisid, mitte ei sisene kasiinodesse.

Õnnemänguvõimalust tohivad internetis pakkuda vaid Eestis registreeritud ja hasartmängumaksu maksvad äriühingud. Kui luba puudub, võimaldab seadus piirata veebikasiinode tehinguid pangakontodel. Samuti kustutatakse 2010. aastast alates serverist illegaalsete hasardipakkujate domeenid.

Lehekülg, mis avaneb mustas nimekirjas olevasse veebilehte sisenedes.
Lehekülg, mis avaneb mustas nimekirjas olevasse veebilehte sisenedes. Foto: Ekraanitõmmis

Eestis sellisele veebikasiinole minnes avaneb lehekülg kirjaga «Ebaseaduslik kaughasartmäng». Sealt saab avada ka veebikasiinode musta nimekirja.

Mängija saab endale panna ka rahalise limiidi. Seaduse järgi peab see võimalus olema igal veebikasiino leheküljel. Seda on Eestis teinud lausa üle 4000 inimese. Rüütel selgitab, miks limiit hea on. «Hakkan külma peaga mängima, panen 30 eurot. Mingil hetkel võib aga hasart tulla. Mõtled, et küll õnn pöördub, natuke veel, natuke veel...».

Kes hasartmänge siis mängivad? Pigem nooremad ja keskealised inimesed ja pigem eestlased. Veebis mängivad pigem mehed, naised ostavad kiirloteriisid.

Uuring «Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega» viidi läbi Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse algatusel. Selleks küsitleti ligi 3500 inimest.

Märksõnad

Tagasi üles