Eriarvamusi tekitanud apteegimuudatused läbisid esimese lugemise

Enne muudatuste esimest lugemist kogunesid apteekrid, kes toetavad apteekide omandipiirangu kehtestamist, Toompea lossi ette meelt avaldama. Eelnõusse jõudnud ettepanekutega pole rahul ka apteekide ühendus, kelle hinnangul tuleks jätkuvalt piirata apteekide arvu linnades ja toetada nende ülalpidamist maal. Samuti ei toeta eelnõuga kavandatavaid muudatusi Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Parlamendi sotsiaalkomisjoni kuuluv reformierakondlane Aare Heinvee ütles riigikogus apteegituru probleemistikust rääkides, et lihtsustatult konkureerivad kaks põhiseaduslikku printsiipi: ettevõtlusvabadus ja rahvatervise kaitse.

«Ravimiturg on väga tugevalt reguleeritud ja on tekkinud osaline turulukk olemasolevate turulolijate kaitseks. Ei pea takistama ettevõtlust kohas, kus ta toimib turureeglite kohaselt, kuid riik ei saa lubada ka olukorda, kus teatud piirkonnad jäävad turutõrke tõttu apteegiteenusest ilma,» lausus Heinvee, kelle sõnul ongi komisjoni algatatud muudatuste eesmärk tagada apteegiteenuse kättesaadavus ka väiksema nõudlusega maapiirkondades, kus üldapteeki ega selle struktuuriüksust ei ole ning lähim apteegi tegutsemiskoht on kohalikele elanikele kaugel.

Ravimiseadust muutev eelnõu näeb ette, et kohalik omavalitsus peab esmalt otsustama, kas piirkonda oleks vaja üldapteegi struktuuriüksust ehk haruapteeki või apteegibussi või korraldatakse elanikele ravimiabi piisavalt tõhusalt näiteks internetiapteegi kaudu. Kui lähim apteek jääb vähemalt 2000 elanikule kaugemale kui 30 kilomeetrit, võib omavalitsus nõuda apteegi struktuuriüksuse asutamist.

Üldapteegi struktuuriüksuse asutamise kohustuse paneb apteegiteenuse osutajale eelnõu järgi ravimiamet. Amet valib teenuseosutaja nende seast, kel on Eesti suuremates linnades vähemalt 10 apteeki ja kelle tegevus on kõige tulusam. Struktuuriüksuse asutamise kohustus määratakse eelnõu kohaselt kuni viieks aastaks ning see tuleb täita 180 päeva jooksul. Vastasel juhul võib apteegiomanik jääda Heinvee sõnul tegevusloast ilma.

Küsimusele, mitmel omavalitsusel tekib muudatuste jõustumisel õigus taotleda endale apteegi struktuuriüksust, vastas saadik, et praegu ilmselt mitte ühelgi. «See eelnõu on väga selgelt preventiivse iseloomuga. Kui me võtame üldse maa-apteegid või teise tähendusega vähese nõudlusega piirkondade mõttes, siis neid võib olla hinnanguliselt 150 apteeki, millest 50 on jätkusuutlikud, 50 ohustatud ja 50 on tegelikult jätkusuutmatud. Et sealt edasi minna, kui juhtub niisugune olukord, et jäävad tühjaks, siis tekib võimalus seda seadust rakendada,» ütles Heinvee.

Riigikogus vastuvõtmisel jõustuvad muudatused tuleva aasta 1. juunil, enne kui kaotab kehtivuse tänavu suvel üheks aastaks kehtestatud ajutine regulatsioon. Suure nõudlusega piirkondades asuvatele apteekidele seatud piirangu eesmärk oli takistada alates riigikohtu otsusest, mis senised asutamispiirangud kaotas, kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemise hoogustumist maal.

Sotsiaalkomisjoni juht, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ütles toona, et eelmiste piirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine oleks halvendanud apteegiteenuse kättesaadavust. «Samuti asutataks hulgaliselt apteeke selliselt, et apteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteekide kogupinna ja muu sellise tõttu suuresti kahjumlikuks. Kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid ja apteekritel võiks muutuda apteekide pidamine praktikas võimatuks,» ütles Pikhof suvel.

Siis vastu võetud muudatused võimaldasid küll käiku panna apteegibussi, maksta maal töötavatele apteekritele lähtetoetust, lihtsustasid apteegi avamist väikesaartel, lahutasid ravimite jae- ja hulgimüügi ning keelasid haruapteekide pidamise linnas, kuid siiski polnud need meetmed parlamendi enamuse hinnangul piisavad, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maal. Pikhofi sõnul polnud riigikohtu otsuse tegemise ja selle jõustumise vahele jäänud kuus kuud kõigi meetmete analüüsimiseks ja sätestamiseks piisav.

Kohe pärast muudatuste jõustumist tegi ajutist regulatsiooni teravalt kritiseerinud õiguskantsler Indrek Teder riigikogule ettepaneku seadust uuesti muuta ning tema hinnangul põhiseadusvastane piirang tühistada. Kuna parlament lükkas ettepaneku tagasi, viis õiguskantsler vaidluse riigikohtusse, kus seda arutab riigikohtu üldkogu.