Maanteeameti ja tee-ehitajate vaidlus vindub

Maanteeamet tutvustas 8.oktoobril tee-ehitajatele oma auditi tulemusi, millega sooviti teada saada, miks teed juba enne garantiiaja lõppu lagunevad. Ehitusfirmadele anti kaks kuud, et esitada ametile eraldi või asfaldiliidu vahendusel oma ettepanekud ja seisukohad.

Maanteeameti avalike suhete peaspetsialist Allan Kasesalu kinnitas, et seni saabunud vastuste põhjal oleks amet oodanud ehitajailt konkreetsemaid ettepanekuid. «Kuid ajakirjanduse veergudel maanteeamet vaidlema ei hakka ja nõuab avastatud probleemide lahendamist,» lisas Kasesalu.

Nordecon teatas näiteks ajakirjandusele, et ei pea kriitikat kohaseks. «Nordeconi analüüs näitas, et peaaegu kõigil juhtudel, mida Teede Tehnokeskuse AS uuringus ja maanteeameti järelduses kajastati, olid teed ehitatud nõuete- ja lepingukohaselt ning kooskõlastatult maanteeametiga,» teatas Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. Küll aga tõi ta välja, et viis aastat tagasi olid maanteeameti nõuded palju leebemad.

«Ka tollal aktsepteeritud nõuded ei olnud tegelikult ebapiisavad, lihtsalt nüüd on maanteeamet asunud nõudeid uuendama ja muutnud need oluliselt karmimaks – see kajastub ka uutes läbiviidavates riigihangetes,» ütles Vink, kelle hinnangul on jäänud avalikkusele mulje, nagu oleks tee-ehitajad oma lepingukohustusi täitnud ebapiisavalt või halvasti.

«Nagu öeldud, ajakirjanduse vahendusel maanteeamet vaidlema ei hakka ja jääb seisukohale, et avastatud vead peab likvideerima nende põhjustaja,» kommenteeris Kasesalu Nordeconi väiteid. «Niipalju siiski – Nordeconi poolt ajakirjandusse paisatud väide, et «maanteeamet oli võrrelnud aastaid tagasi sõlmitud lepingute alusel ehitatud teelõike täna esitatavate nõuetega» ei ole korrektne, sest maanteeamet võttis aluseks lepingu (sõlmimise) ajal kehtinud normdokumendid,» lükkas ta Vinki väiteid ümber.

Asfaldiliidu ja Lemminkäinen Eesti AS juhatuse esimees Sven Pertens kinnitas, et maanteeamet on ettevõtjatele saatnud kirjad lepingu täitmise nõudega. «Kuna probleemid objektidel on olnud erineva iseloomuga, ei võetud ühist seisukohta, vaid iga ettevõtja vastab/vastas maanteeametile eraldi,» rääkis asfaldiliidu esindaja.

Seetõttu oskab ta Lemminkäineni esindajana kommenteerida vaid Viitna ümbersõidu ja Pärnu ümbersõidu projekte, mille teostas konsortsium koosseisus Lemminkäinen Eesti AS, AS Tref ja AS Teede REV-2. Auditis väljatoodud lõikude ehitajateks olid tema kinnitusel Viitna ümbersõidu puhul AS Tref ja Pärnu ümbersõidu puhul AS Teede REV-2.

Maanteeameti projekt hoopis sobimatu

AS TREF on Pertensi kinnitusel ehitamisel lähtunud lepingust, kooskõlastatud projektlahendusest ning tööde kvaliteedi näitajate puhul on järgitud inseneri poolt  kooskõlastatud kvaliteediplaani. Kihi paksuse erinevused on lubatud hälvete piires. Dreenkihis kasutatud materjal vastab hanke lepingus sätestatud filtratsiooninõuetele. Asfaltsegu täitematerjali(killustiku) purunemiskindlus vastab hanke lepingus sätestatud nõuetele.

«Maanteeamet on kontrollkatsetustel killustiku purunemiskindlust määranud mittestandardiseeritud katsemeetodeid kasutades, mistõttu tulemusi ei saa lugeda adekvaatseks,» kinnitas Pertens.

Küll aga lisas ta, et rampidel osaliselt avanenud pikivuuk on puudus, mille töövõtja likvideerib garantiiremondi käigus.

Pärnu ümbersõidu puhul on Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmikule tekkinud asfaldi deformatsiooni tekke põhjuseks ristmiku liikluskoormuse ja -korralduse eripära, millega tellija poolt hankes etteantud konstruktsioonilahenduses ei ole piisaval määral arvestatud, teatas Pertens.

7. oktoobril toimunud koosolekul jõudsid nii tellija kui ka ühispakkujad seisukohale, et deformatsiooniprobleemid Pärnu ümbersõidu Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmikul on tingitud ebasobiva projektlahenduse kasutamisest ning sama konstruktsioonlahenduse kasutamine probleeme antud ristmikul ei kõrvalda. «Ühispakkujad/töövõtjad ei vastuta tellija poolt etteantud projektlahenduse sobivuse eest,» sõnas Pertens.

Puudused kümnel objektil

Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni sõnul avastati puudused kümnel vaatluse all olnud objektilt. Ühelt objektilt (Ruu-Ihasalu teelõik) mittevastavusi ei tuvastatud, ilmselt on tegemist maanteeameti enda tehtud veaga tellimuse esitamisel.

«Puudused on esitletud ja ehitajatele edastatud. Näiteks katendite kihtide paksus ei vasta projektile, mis ei taga tee vastupidavust koormusele või näiteks tee alumistes kihtides on materjal, mis ei juhi ära vett tekitades sellega «külmunud toru efekti». Nüüd on ehitajatel vaja kodutööd teha ja endapoolsete ettepanekutega, kuidas konkreetsetes kohtades põhjused likvideerida, meie juurde tagasi tulla,» rääkis Adamson.

Kokku uuriti 135 pinnase proovi ja 40 asfaltkatte proovi.

Maanteeamet ootab ehitajatelt konstruktiivseid ettepanekuid, mis tagaks lepingutes fikseeritud eesmärgid. «Kui lepingus kehtiv nõue ei taga tulemust, siis tuleb välja mõelda selline variant, mis tagaks soovitud tulemuse,» märkis Adamson ja lisas, et kõige selle eelduseks on mõistlik koostöö ehitajatega.