/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2014/09/04/3322807t1hd7d6.jpg)
Kevadel valitavast riigikogu koosseisust alates peavad kõik riigikaitsekomisjoni liikmed läbima kohustuslikus korras julgeolekukontrolli, et saada NATO saladustele ligipääs.
Riigikogu kaitsekomisjoni liikmeid ootab kohustuslik julgeolekukontroll
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline muudatus on kirjas põhiseaduskomisjoni algatatud ja riigikogus täna vastu võetud seaduses, et lahendada õiguslik vaidlus, mille tõttu pole praeguse koosseisu saadikutele NATO saladustele juurdepääsulubasid antud.
Varem said kaitsekomisjoni liikmed NATO saladustele ligipääsu lihtsustatud korras kuni neljaks aastaks ega pidanud eraldi põhjalikku julgeolekukontrolli läbima. 2011. aastal andis juurdepääsulubasid väljastav riigi julgeoleku volitatud esindaja seadusele aga teistsuguse tõlgenduse, leides, et enne NATO salajasele infole juurdepääsuloa saamist tuleb kontroll tingimata läbi teha ka riigikogu liikmetel.
Muudatuste järgi peavadki kõik riigikaitsekomisjoni liikmed läbima alates järgmisest, märtsis valitavast koosseisust kohustuslikus korras julgeolekukontrolli. Kui mõni saadik kontrolli ei läbi, määratakse tema asemel komisjoni uus inimene.
Komisjoni liikmetele muutub ligipääsulubade saamine kohustuslikuks, et nad saaksid osaleda aruteludes ja teha parlamentaarset kontrolli ka nendes valdkondades, mis eeldavad NATO saladustele juurdepääsu. Kaitsekomisjoni eelmine esimees, reformierakondlane Mati Raidma on varem Postimehele öelnud, et kuna Eesti kaitsevägi on osa NATO väest, siis on ka NATO ja Eesti saladuste piir aeg-ajalt küllaltki tinglik. NATO salastatud teavet on komisjonil vaja näiteks siis, kui otsustatakse kaitseväe kasutamist missioonidel või külastatakse missioonipiirkondi.
Muudatustega pääsevad NATO saladustele vajadusel ligi ka teised, näiteks väliskomisjoni kuuluvad riigikogu saadikud, kes peavad selleks samamoodi läbima julgeolekukontrolli.
Juurdepääsuloa saamiseks tuleb esitada taotlus parlamendi julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile, kes saab kogutud andmetest kahe kuu jooksul kokkuvõtte, et seejärel otsustada, kas saadik on julgeolekukontrolli läbinud.
Algselt soovis põhiseaduskomisjon, et presidendi kõrval saaks ametijärgselt NATO saladustele ilma julgeolekukontrollita ligi ka riigikogu esimees, kes on põhiseaduse kohaselt presidendi asendaja. Eelnõu menetluse käigus otsustas komisjon sellest sättest siiski loobuda, sest rahvusvahelise praktika kohaselt ei laiene julgeolekukontrolli nõue üksnes riigipeale.