Parlament võttis vastu saadikupuutumatuse muudatused

Seaduse poolt hääletas 63 ja selle vastu oli kuus riigikogu liiget: fraktsioonitu Andres Herkel ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) saadikud Andrus Saare, Peeter Laurson, Liisa-Ly Pakosta, Priit Sibul ja Siim Kiisler. Samuti IRLi kuuluv Ene Ergma jäi erapooletuks.

Parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Rait Maruste on varem korduvalt rõhutanud, et uue regulatsiooniga ei saa keegi grammigi immuniteeti juurde võrreldes sellega, mis on põhiseaduses kirjas.

«Põhiseaduse normile antakse üksnes lahtikirjutus sellest, kuidas immuniteeti ühes või teises olukorras rakendatakse. Immuniteet kui riigiõiguslik põhimõte on kasutusel paljudes teistes Euroopa riikides ning eeskätt on ta mõeldud kaitsma opositsiooni koalitsioonipoolse võimu kuritarvituste eest,» lausus ta.

Põhiseaduskomisjoni algatatud muudatuste seletuskirja kohaselt saab ja võib immuniteeti kasutada ainult selleks, milleks ta on mõeldud, ehk vabaks ja takistamatuks poliitiliseks tegevuseks ja rahva mandaadi teostamiseks ning see ei või saada ega olla kaitsekilbiks kriminaalsele, õigusvastasele või ebaeetilisele käitumisele.

Ühe muudatusena näeb seadus ette, et immuniteet rakendub ainult ametisoleku ehk riigikogu liikmeks oleku ajal, mis tähendab, et kui riigikogu liige on kuriteos kahtlustatav, peatub selle kuriteo aegumine. Aegumistähtaeg hakkab uuesti kulgema, kui puutumatus võetakse saadikult ära või kui tema riigikogu liikmeks olek lõpeb. Põhiseaduskomisjoni kinnitusel aitab muudatus ära hoida olukorda, kus riigikogu liikme staatus muutuks kriminaalmenetlusest ja vastutusest kõrvalehoidmise teeks.

Seletuskirja kohaselt vajab saadik immuniteedikaitset nende menetlustoimingute eest, mis riivavad intensiivselt tema mandaadi takistamatuks teostamiseks vajalikke õigusi, nagu näiteks kinnipidamine, vahistamine, läbiotsimine või elektroonilise side varjatud jälgimine. Komisjoni sõnul võib selliste toimingute intensiivsus olla erinev ja seetõttu vajavad need ka erinevat regulatsiooni.

Muudatused näevad ette, et enne süüdistusakti koostamist tehtavateks menetlustoiminguteks peab üldjuhul riigi peaprokuröri taotluse alusel nõusoleku andma Tallinna ringkonnakohtu esimees. Riigikogu hoones asuvate ametiruumide läbiotsimine ning sealt leitud asitõendite, dokumentide ja sidevahendite kaasaviimine, samuti saadiku riigikogu serverites asuva tööalase kirjavahetuse väljaandmine vajab aga õiguskantsleri nõusolekut. Immuniteediga on kaetud ka riigikogu liikme postisaadetised.

Riigikogu liikme puutumatust eriti intensiivselt riivavateks toiminguteks ehk tema kahtlustatavana kinnipidamiseks, tõkendina vahistamiseks, sundtoomiseks või aresti kohaldamiseks peab seaduse kohaselt loa andma põhiseaduskomisjon.

Ühe muudatusena on seaduses kirjas ka, et kui riigikogu liige ise on nõus immuniteediga kaetud üksikute menetlustoimingute läbiviimisega, siis pole sellekohast nõusolekut küsida tarvis. Seletuskirja järgi lähtutakse seega riivete erinevatest raskusastmetest ning riigikogu liikme ja menetleja õigustatud huvist asjaolud kiiresti välja selgitada. Samuti pole menetlustoimingute tegemiseks vastava organi nõusolekut vaja juhul, kui saadik on tabatud esimese astme kuriteo toimepanemiselt.

Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks teeb parlamendile nagu praegugi riigi peaprokuröri taotlusel ettepaneku õiguskantsler, kes võib vajadusel tutvuda kriminaaltoimiku materjaliga, kuid peab vältima tõendite hindamist. Nõusoleku andmiseks peab selle poolt olema vähemalt 51 riigikogu liiget.

Muudatused annavad saadikule ühtlasi võimaluse esineda täiskogu ees kuni viieminutilise sõnavõtuga, samas puudub tal õigus selles küsimuses hääletada ja talle ei saa esitada küsimusi. Põhiseaduskomisjon märkis muudatust põhjendades, et saadikul peaks olema enne hääletust võimalus avaldada talle esitatud süüdistuse kohta oma seisukohad.

Seadus jõustub üldises korras ehk 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.