/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2010/08/19/419839t1hdac8.jpg)
Täna pärastlõunal said päästjad väljakutse kesklinna Tatari ja Kentmanni vahel asuvale Allika tänavale, kus ühe puitelamu pööningul oli tekkinud tulekahju.
Kesklinnas süttis puitmaja pööning
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Katusetööde käigus olid süttinud kolmekorruselise puidust kortermaja pööning ja katus,» ütles Põhja-Eesti Päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava.
Kohale sõitsid kaks päästemeeskonda ja kiirabibrigaad. Viimase abi siiski vaja ei läinud. Tulekahju lokaliseeriti kell 14.02 ning poole tunni pärast kuulutati sündmus lõppenuks.
Raava sõnul sõitis kiirabi koos päästjatega välja väljakutse kõrgema astme tõttu. Puitmaja tulekahju puhul võib keegi tohterdamist vajada ning mõnikord vajavad meedikute abi ka päästjad ise.
Paari päeva eest reageeris ühele toidukõrbemise väljakutsele ligi kümmekond autot. «Põhjus on selles, et tegemist oli Eesti mõistes kõrghoonega, ehk kõrgema kui üheksakorruselise hoonega, antud juhul 14-korruselise majaga. Suits levis 13. korrusel ja selle allikat tuli tükk aega otsida,» rääkis Raava.
«Aga parem karta, kui kahetseda, sellepärast reageeritaksegi nii suurte jõududega,» lisas ta. Ta rõhutas, et inimesed peaksid kõikidest kahtlastest ilmingutest kindlasti hädaabitelefonile teada andma. Aga kui hiljem selgub, et ohtu siiski ei ole, tuleks uuesti helistada samal numbril ning sellest samuti teatada.
«Nii on tulekahjusuitsuks peetud ehitustolmu, külmal ajal suuremaid aurupilvi. Viimasel ajal on päästjad pidanud sageli sõitma kontrollima lõkkeid. Aga lõkketegemisest on nii palju räägitud, et lõket tehakse praegu valdavalt ikka nõuetekohaselt. Aga inimene näeb kuskilt suitsu tõusmas ja helistab hädaabitelefonile ning alles siis läheb vaatama, et mis lahti on. Ja kui siis selgub, et kõik on korras, siis ei juleta enam uuesti helistada,» rääkis Raava.
«Ega keegi ei pahanda, kui inimene helistab uuesti ja ütleb, et tegelikult polnudki õnnetust. Alati on parem karta, kui kahetseda,» rõhutas päästeametnik.