Baltron jääb Läti ja Leedu osalusel edasi tegutsema

Kaitseministeerium algatas novembri lõpus eelnõu, mille kohaselt astub Eesti välja 1998. aastal loodud Balti riikide ühisest miinitõrjeeskaadrist Baltron.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang ütles Postimehele, et kaitseminister Sven Mikser teavitas Läti ja Leedu kolleege Eesti väljaastumisest juba maikuus. Baltroni edasine saatus on Läti ja Leedu otsustada, kuid vähemalt esialgu jätkavad lõunanaabrid Baltronis osalemist.

Sang märkis, et Baltroni algne eesmärk oli kolme Balti riigi ühine merevägede väljaõpe, valmistumaks NATO-ga liitumiseks. Pärast NATOga liitumist kujunes Baltroni peamiseks funktsiooniks ühine osalemine NATO miinitõrjegrupis.

«Balti riikide merevägede koostöö on märkimisväärselt laiem, kui seda on Baltroni projekt, see koostöö jätkub ega vähene,» lisas Sang.

Kaitseministeerium märkis kooskõlastusringile saadetud eelnõu seletuskirjas, et Baltron on olnud edukas projekt, kuid kuna kaitsevägi osaleb staabi- ja toetuslaevade ning miinijahtijatega NATO alalises miinitõrjeüksuses, ei ole võimalik jätkata senises mahus Baltronisse panustamisel.

Kaitseministeerium leiab, et Baltroni asemel on mõttekam panustada NATO miinitõrjeüksusesse SNMCMG1 (Standing NATO Mine Countermeasures Group 1).

Baltron koosneb eskaadri staabist ning Eesti, Läti ja Leedu mereväelaevadest. Iga riik annab Baltroni käsutusse kindlaks perioodiks miinitõrjelaeva. Lisaks täidab üks alus staabi- ja toetuslaeva ülesandeid.

Baltroni staabi ametikohad roteeruvad kolme riigi mereväeohvitseride vahel. Balti riikide miinitõrjeüksust juhib tänavu Eesti merevägi.

Eesti, Läti ja Leedu allkirjastasid Baltroni loomise lepingu 16. aprillil 1998 Riias ning riigikogu ratifitseeris lepingu 11. novembril 1998. Leping jõustus rahvusvaheliselt 26. juunil 1999.

Balti riikide miinitõrjeüksusest väljaastumiseks peab riigikogu Baltroni loomise lepingu denonsseerima.