Luik: presidenti Kallasest üsna kindlalt ei saa

«Reformierakonna kaaperdanud noorem seltskond on muutunud omaaegse nn. «Poistebändi» sarnaseks, kes kaitsevad üksteist lõpuni, heidavad vanamehed üle parda, kui vaja, aga Res Publica eeskuju on muidugi hoiatav, sest toetus ühiskonnas võib väga kiiresti kaduda,» leidis ajakirjanik ja õppejõud Priit Hõbemägi Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Selle noorema seltskonna all pean siis silmas Kalev Lillot, Kristen Michalit, Rain Rosimannust, aga näiteks ka Arto Aasa ja Remo Holsmeri,» lisas ta.

«Siim Kallas ei saanud kevadel parteijuhiks, kuna ei tundnud end enam selle erakonna juhi rollis, mille oli asutanud, mugavalt. Tagatubade tekkimine meie erakondades on omal kombel paratamatu ja ega omaaegne Mart Laari tagatuba polnud vähem mõjukas,» leidis Luik.

«Siim Kallas juhtis oma intervjuus tähelepanu, et see pole jätkusuutlik mudel, et see on ühe teise riigikorra moodi rohkem. Lisaks Kalev Lillo ja Rain Rosimannus pole erilised häältekogujad kunagi olnud, seega neil pole nagu erilist mandaati seal tagatoas olla,» arutles Luik.

«Kevadel oli Siim Kallasel suurepärane võimalus seda olukorda muuta, aga ta närvid ei pidanud vastu,» leidis Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Kallas presidendiks?

«Kui aastaid räägiti Siim Kallasest kui järgmisest Eesti presidendist, siis nüüd ei räägi sellest eriti enam keegi, peaministergi mainib pigem Marina Kaljuranna nime,» rõhutas Riikoja.

«Kallasel pole pärast seda intervjuud küll enam põhjust sellest ametist mõelda, vähemalt kindlasti mitte Reformierakonna kandidaadina,» arvas ka Hõbemägi.

«Presidenti Kallasest nüüd üsna kindlalt ei saa, eriti kuni Reformierakonnal on parlamendi ja valimiskogu üle suhteliselt suur mõju,» leidis ka Luik. «Aga et vana mängur Siim Kallas ei kavatse mängust loobuda, selgus sellest intervjuust küll.»