Esimene uus tramm asub Hispaaniast Tallinna poole teele

Reede lõuna ajal kleepis üks tööline Zaragozas rongitootja Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles (CAF) tehases esimesele uuele Tallinna trammile oranže kleepse. Trammi sisemus aga lõhnab tugevalt erinevate puhastusvahendite järele – esimese trammi kokkupanek on lõppenud. Isegi validaatorid on paigas ja lülitati ajakirjanike rõõmuks ka korraks sisse.

Päev varem tegi tramm oma esimese «proovisõidu» – liikus tsehhis oleval rööbastee jupil umbes 50 meetrit edasi ja siis jälle tagasi. Täna võetakse täielikult kokku pandud tramm jälle kaheks osaks lahti, tõstetakse pooled hiiglasuurtele veokitele ja veetakse umbes 300 kilomeetri kaugusele Bilbaosse. Seal laaditakse need laevale ning umbes 15. detsembri paiku peaks laev jõudma Paldiski sadamasse. 16. detsembri öösel toimetatakse trammipooled maanteed mööda Tallinna ja pannakse Pärnu maantee depoos jälle kokku.

Selleks sõidab Hispaaniast siia eraldi meeskond, kes peale trammi kokkumonteerimise osaleb ka selle testimisel. «Esimesele trammile paneme kõige suurema koormuse, siis tulevad välja ka kõik võimalikud põhimõttelised vead, mida on võimalik järgmiste trammide ehitamisel vältida,» rääkis Tallinna trammide projektijuht Luis Lardiés Jiménez.

Eelmise nädalani viibisid Zaragozas omakorda Tallinna esindajad, kelle abil parandati töö käigus ootamatult avastatud pisivead. Nii näiteks paigaldati esimese trammi esiotsa valgete tulede asemel millegipärast hoopis oranžid. Valesse kohta sattusid ka trammi külgedele ette nähtud tablood, mille ülesanne on teavitada tänaval viibijaid trammi sihtkohast. Need olid paigaldatud nii, et väljapoole avanevad uksed varjasid tabloodel olevad kirjad ära.

Projektijuhi sõnul tuleb seda ikka ette, sest CAFis, mis on suuruselt neljas rööbassõidukite tootja maailmas, tehakse tramme väga erinevate soovide ja vajadustega klientidele. Näiteks Tallinna trammi rööbaste vahe on nii kitsas, et tehase tsehhides polegi nii kitsast rööpapaari ja olemasolevatele rööpapaaridele tuleb monteerida lisarööbas. Rööbasteede erinevus on ka põhjus, miks Tallinnas ei maksa unistadagi nii laiadest trammidest kui mõnes suurlinnas.

Küll aga on meie trammid tunduvalt raskemad. «Esiteks on meie trammidel korralik küttesüsteem. Teiseks on pandud tublisti rõhku sellele, et isolatsioon oleks hea, nii müra kui soojuse pärast. Trammidel on pakettaknad, ukseavades põrandaküte. Seesama soojusisolatsiooni vajadus teebki meie trammid nii raskeks. Trammi seinad koosnevadki ju suures osas klaasist ja meil tähendab see rasket klaaspaketti,» selgitas Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimehe nõunik Kristjan Kaunissaare.

Tema sõnul ei maksa karta, et soojas Hispaanias tehtud trammid Tallinnas talvel hätta jäävad, sest CAF toodab tramme kogu maailmale ning erinevate kliimatingimustega osatakse arvestada.

Tehase tsehhide uste kõrval on fotodega sildid, mis annavad teada, kellele ja mida seal parajasti ehitatakse. Tallinna trammi kõrval on tootmises näiteks Cincinnati tramm. Äsja valminud meie trammiga ühes angaaris pannakse aga kokku ka Stockholmi tramme ning ühes järgmises hoones Helsingi uusi metrooronge. Neid pole ka soomlased veel näinud ning Eesti ajakirjanikel on teistesse riikidesse mineva toodangu pildistamine ja filmimine kõvasti keelatud.

Meile näidatakse vaid Tallinna uusi tramme ja need on vanadega võrreldes kui öö ja päev. Lisaks hoopis teistsuguse kujuga esi- ja tagaosale on uued trammid vanadega võrreldes harjumatult madalad. Trammi uksed avanevad väljapoole ning neid saab avad nupuvajutusega samamoodi kui Elroni rongide uksi. Trammi akendel on tablood, kus on kirjas sõidu sihtkoht. Ning lisaks tavalistele peeglitele on trammijuhil kasutada ka sisemiste ja välimiste kaamerate pilt. Uste avanemisel või sulgumisel näidatakse juhile automaatselt kõikide uste juures toimuvat.

Ka uute trammide tagumine osa on seestpoolt hoopis teistsugune – sinnagi on nüüd paigaldatud istmed. 31 meetri pikkuses trammis on 80 istekohta ning seisukohti ligikaudu 186. Istmeridade vahele jääv ruum on küllaltki kitsas, nii et tipptunnil ühest trammi otsast teise liikumine ei saa sugugi lihtne olema.

Zaragozas tehakse Tallinna jaoks 20 trammi, neist viimased jõuavad kohale 2016. aasta alguses.

Postimehe reporteri reisi Hispaaniasse toetasid Tallinna Linnatranspordi AS ja Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles.

Tallinna uued trammid CAF Urbos

Pikkus 31 meetrit

Laius 2,3 meetrit

Tühimass 48 tonni

Täismass 68 tonni

Istekohti 80

Seisukohti 186

Uksi 5

Suurim kiirus 70 km/h

Veomootorite võimsus 560 kW

Allikas: TLT